Kultuuririkkuse aasta algas kaasahaaravate sündmustega igas maakonnas

Möödunud laupäeval sai üle Eesti hoo sisse uus teema-aasta – kultuuririkkuse aasta. Eesti kogukondade ja rahvaste kultuuride mitmekesisusele pühendatud aasta algas igas maakonnas ja pealinnas kaasahaaravate avasündmustega.

„Kultuuririkkuse aasta avab ukse meie ühisel maal elavate erinevate kultuuride ilmadesse. Tänan kõiki, kes on juba panustanud ja veel panustab selle teema-aasta korraldamisse. Teie pühendumus võimaldab meil üheskoos astuda uudishimulikku sammu meie kultuuririkkuse avastamisele ning seega lähemale ka üksteisele,” sõnas kultuuriminister Heidy Purga kultuuririkkuse aasta avamisel Tallinna Muusika- ja Balletikoolis.

Kultuuririkkuse aasta eesmärk on innustada igat Eesti inimest kultuuride mitmekesisust märkama, väärtustama ja hoidma – nägema Eestit ka paljude kultuuride ühise koduna ning tegema hoogsamalt omavahel koostööd. Sellest eesmärgist lähtuvalt kaasas teema-aastat korraldav Integratsiooni Sihtasutus kultuuririkkuse aasta avamisse erinevaid kogukondi ja rahvaid üle Eesti.  

Uue teema-aasta avamiseks tulid kogukonnad ja rahvad kokku igas maakonnas. Esimese avasündmuse pidasid erinevatest Eesti paikadest kokkutulnud meistrid, lauljad ja tantsijad 6. jaanuaril Haapsalus toimunud laadal. 12. jaanuaril võtsid järje üle erinevate kultuuride esindajad Põlvamaal ja Hiiumaal. 13. jaanuaril pidasid kaasahaaravaid avasündmusi kogukonnad ja rahvad Võrumaal, Viljandimaal, Valgamaal, Tartumaal, Saaremaal, Raplamaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Igas maakonnas toimunud avasündmused tipnesid teema-aasta avatuks kuulutamisega pealinnas. Tallinna Muusika- ja Balletikoolis toimunud pidulikul koostegutsemisel kuulutas kultuuriminister Heidy Purga uue teema-aasta avatuks ja liikumisaasta meeskond andis vastava tiitli üle kultuuririkkuse aasta eestvedajatele. Seejärel avanes kõigile osalejatele võimalus tutvuda erinevate kultuuride omapäradega, mida andsid edasi suhtlus, laulud, tantsud, toidud, rahvariided ja käsitöö.

Kultuuririkkuse aasta avasündmusi aitasid üle Eesti läbi viia liikumisaastat vedanud Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, eesti kultuuriseltse ühendav Eesti Rahvuskultuuri Keskus ja rahvusvähemusi koondav Eestimaa Rahvuste Ühendus. Toeks olid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja kohalikud omavalitsused. 

Kultuuririkkuse aasta jätkub sündmustega nii Integratsiooni Sihtasutuse kui ka kogukondade ja rahvaste korraldamisel. Selleks, et neist tekiks hea ülevaade, avas sihtasutus teema-aasta veebilehel www.kultuuririkkus.ee kalendri, kuhu on võimalik tasuta temaatilisi sündmusi lisada. Samalt veebilehelt leiab asjatundjate soovitusi, kuidas saab igaüks kultuuririkkust argielus märgata, väärtustada ja hoida.

Pildigaleriid:

Kultuuririkkuse aasta