Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniem on elanud Eestis peaaegu kümme aastat. Kuigi ta on ühe jalaga oma Soome kodus, on Eesti saanud talle teiseks kodumaaks. Hannele räägib, kuidas ta on avastanud Eesti kultuuri ja samal ajal sügavamalt mõistnud oma soome identiteeti. Ta usub, et mõlemal riigil on palju üksteiselt õppida ja et kultuuridevaheline vahetus rikastab meid kõiki.
Minu nimi on Hannele Valkeeniemi ja ma olen soomlane. Tutvustan Soome kultuuri. Eesti on mu teine kodumaa ja ta on minu koduse soome kultuuri oluline osa. Kui olen Eestis, õpin tegelikult paremini tundma oma kultuuri ja soome-ugri sügavaid juuri ning mõistan, kuidas asjad on arenenud Eestis ja Soomes. See aitab mind iseennast paremini tundma õppida.
Intervjuu Hannele Valkeeniemiga:
Kuidas te Eestisse sattusite ja miks siia jäite?
Olen Eestis elanud peaaegu kümme aastat. Vahel olen viibinud ka Soomes. Ma olen ühe jalaga Soomes kinni, seega pole ma võib-olla tavaline sisserändaja. Pigem olen kahe kodumaaga inimene, kellel on alati olnud huvi Eesti vastu, juba noorest peale, kui Eesti oli Nõukogude Liidu osa ja Eestist ei räägitud. Kui mul avanes võimalus siia tööle tulla, haarasin sellest kinni.
Mis nägu on Eesti teie silmis?
Minu Eesti on mitmekihiline ja kontrastne, ühendades modernse tehnoloogia ja sügava pärimuse. See teeb Eesti minu jaoks väga huvitavaks ja meeldivaks kohaks.
Kuidas tundus eesti keele õppimine? Kas Soome keel aitas?
Soome keel aitas alguses. Siiski tuli ette raskusi, eriti seoses eri tähendusega sõnadega. See võttis aega ja vahel mõtlesin, et ma ei õpi seda keelt kunagi ära. Aga mingil hetkel tundsin, et ma siiski taipan.
Mis teid nüüd Eestis hoiab?
Nüüd töötan Soome Instituudi juhatajana. Minu töö seisneb Soome ja Eesti teineteisele lähemale toomises, kultuurivahetuse ja ühiste projektide edendamises. On paradoksaalne, et kuigi oleme naabrid, tunneme teineteist suhteliselt vähe.
Mis teile Eestis kõige rohkem meeldib?
Eesti on mu teine kodumaa. Mind huvitas, miks meile Soomes ei räägitud Eestist midagi, vaid ainult Nõukogude Liidust. Soovin paremini mõista soome-ugri juuri, kuidas asjad on arenenud Eestis ja Soomes. See aitab mul ka ennast paremini tundma õppida.
Mis on teid Eestis üllatanud?
Mind üllatab sageli, et see, mida arvame olevat sarnane, polegi alati sama, ja see, mis tundub erinev, polegi nii erinev. Näiteks regilaulud on meil samad, kuid sinatamine on rohkem Euroopa ja Saksa kultuuri mõjuga. Positiivselt üllatab ka ajaloo kohalolek Eestis, siin on palju erinevaid kihte.
Kas on midagi, mis Eestis tundub teile võõras?
Kui pead mujale kolima, pead kohanema. Siiani pole olnud midagi, mida ma poleks omaks võtnud. Samas hindan väga põhjamaist võrdsuse põhimõtet, mis Eestis on mõisakultuuri tõttu vähem levinud.
Mida võiks Soome kultuurist Eestis rakendada?
Soome ja Eesti on mõlemad väikesed ja ilma suurte loodusvaradeta. Oluline on haridus ja lugemisoskus, enese arendamine ja harimine.
Kuidas teie kohalolek Eestis rikastab kultuuri?
Loodan, et eestlased kasutavad võimalust uurida oma juuri Soome kaudu, sügavamalt tutvuda ajalooga. See on nagu kõverpeegel, mis aitab paremini aru saada ka iseendast.
Kas olete eestlastelt midagi omaks võtnud, mis nüüd soomlastele tundub ebatavaline?
Olen muutunud vähem pika perspektiivi planeerijaks. Soomlased planeerivad väga pikalt ette, kuid Eestis olen õppinud olema rahulikum ja mitte nii kaugele planeerima.
Milline on keskmine eestlane?
Keskmine eestlane on kiirem ja julgem riskima kui soomlane. Eestlased tegutsevad kohe ja parandavad vajadusel hiljem, samas kui soomlased planeerivad pikalt. Eestlased on ellujäämise maailmameistrid, mis on tingitud ajaloolistest väljakutsetest.
Eesti lemmiktoit ja muusika?
Lemmiktoit on kiluleib, mida Eestis pakutakse palju ja erinevatel puhkudel. Soomes on sarnane toit, aga mitte nii levinud. Lemmikmuusika hulka kuuluvad erinevad koorilaulud. Ootan väga võimalust osaleda laulupeol.
