Uudiskiri: jaanuar 2023

25.01.2023

Sisukord

Dmitri Moskovtsev: Juubeliaasta tuleb teguderohke

Tänavu 31. märtsil on meil kõigil veel üks põhjus uhkust ja rõõmu tunda: Integratsiooni Sihtasutus tähistab 25. juubeliaastat. Selja taha jääv veerand sajandit on saanud võimalikuks paljude pühendunud inimeste tegusas koostöös. Uuel tegevusaastal avanevad sihtasutusele võimalused, mis eeldavad vähemalt sama asjatundlikku koostegutsemist. Toon vaid mõned näited traditsioonilistest tegevustest ja uutest suundadest, mis meie alanud aastat iseloomustavad.

Loome jätkuvalt võimalusi eesti keelt õppida ja harjutada. Tänaseks lõppenud registreerimise tulemusena läbib esimesel poolaastal tasuta keelekursusi 1 600 huvilist. Aasta vältel lisandub nendele veel tuhandeid inimesi, kes saavad eesti keelt ja kultuuri selgemaks rohketel kursustel, sündmustel ja nõustamistel.
Laiendame eesti keele sõprade ringi viies kokku õppijaid ja mentoreid. Alates sõbrapäevast kuni maikuu lõpuni saavad taas mitu sada eesti keele rääkijat ning õppijat omavahel vestelda nendele huvi pakkuvatel teemadel ning seeläbi leida palju muud ühist. Vabatahtlike suurem kaasamine, mis toetab lõimumist mitmel moel, ongi meie järgmiste aastate üks tegutsemissuundi.
Mõistagi on fookuses Ukraina sõjapõgenike kohanemine ja vajadusel hilisem lõimumine. Jätkuvalt pakutakse ajutise kaitse saajatele A1-tasemel keeleõpet. Väljakutseks on põgenikele eesti keele jätkuõppe pakkumine ning kohalikesse tegemistesse kaasamine andes neile samas võimaluse oma kultuuri säilitamiseks. Avatud on taotlusvoor ukraina keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks sõjapõgenikest noortele, ootame häid projektitaotlusi.
Alates sellest aastast hakkame koordineerima uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi Settle in Estonia elluviimist. Selles osaledes saavad uued Eesti elanikud kohanemiseks vajalikku praktilist infot ning võimaluse õppida algtasemel eesti keelt.
Tänavu taaskäivitame programmi, mis pakub erineva emakeelega töötajaile võimaluse ajutiselt eestikeelses keskkonnas samal ametikohal töötada. Lisaks eesti keele oskusele saavad osalejad arendada erialaseid oskusi ja luua uusi kontakte eesti keelt kõnelevate inimestega.
Valmistame koos Kultuuriministeeriumiga ette Ida-Virumaa kultuuri- ja spordiprogrammide toetamise meetme, mis lisandub juba olemasolevatele tegevustele. See annab lisahoogu piirkonna kultuurielule, samuti elavdab ka majandust.

Aitäh igaühele, kes on aidanud Integratsiooni Sihtasutusel järjepidevalt tegutseda. Soovin, et me kõik liiguksime edasi sidusama Eesti suunas ja seda tänavusele liikumisaastale kohase hooga!

Narva ja Tallinna eesti keele maja kutsuvad keelt harjutama

Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja on alustanud põnevate kevadhooaja tegevustega, mis on toeks eesti keele selgeks saamisel ja annavad võimaluse eesti kultuuriga süvitsi tutvuda.

Narva eesti keele majas jätkatakse juba populaarseks osutunud keelepraktika ürituste sarjadega. Võimalik on vaadata uusi Eesti filme, minna koos Narva lastevanemate klubiga tutvuma erinevate Eesti riigigümnaasiumitega ja nautida Sibulatee loodusimesid. Kevadhooajal viib paljude lemmik, keelematkade sari, osalejad taas matkama Ida-Virumaa võrratusse loodusesse. Sel hooajal lisandub võimalus erinevate retseptide peal kätt proovida või hoopis kord kuus koos tandemkoori esinejatega laulda – seda ikka eesti keeles. Sillamäe elanikud saavad osaleda suhtlusklubis ja kohtuda huvitavate külalisesinejatega. Jõhvi piirkonna keeleõppijatel on hea võimalus peale pingsat tööpäeva lauamänge ning Maffia-mängu mängides või Foorumteatris osaledes toredalt ja kasulikult aega veeta.

Lüganuse valla keelehuvilised on oodatud tutvust tegema niplispitsi kudumise ja ajalooga. Keraamikaringi vaheldust pakkuv ja ühtlasi lõõgastav tegevus aitab pingeid maandada ja keelbarjääri ületada. Kiviõli suhtlusklubi kohtumistel vestleme eesti keeles elulistel teemadel ning arutleme ka, kuidas kutsuda Lüganuse valda sõpru, külalisi ja milliseid toredaid tegevusi saab siin pakkuda.

Tallinna keelemaja jätkab oma populaarsete sarjadega nagu kokandus- ja filmiklubi ning Metsamäng. Külastatakse muuseume ja viiakse keeleõppijad Eesti merenduse ajalooga tutvuma. Suvel avastame Tallinna linnaruumi ja teeme väljasõite väikesaartele. Tallinnas alustatakse ka mitme uue põneva sarjaga. „Head eesti asjad“ sarja keeleõppijad tutvuvad eesti rahvariietega, külastavad muuseume ja panevad end proovile graafika ja mosaiigi loomisel; liikumisaastat tähistame aga rea kohtumistega, kus harjutame eesti keelt erinevate sportlike tegevuste saatel.

Lääne-Harju piirkonna keeleõppijaid ootame „Keeletrennile“, „Laulame koos!“, „Maitsed keelel“ ja „Filmiklass“ üritustele. Vestlusringis „Huvitav kool“ arutame kõiki puudutavaid hariduse teemasid, lisaks on suhtlusring eraldi Ukraina sõjapõgenikele, suhtluspraktika kohtumised „Suhtlemise võlud“ ja „Raamatukogureede“. Toimuvad ka traditsioonilised kultuurihõngulised väljasõidud Keila-Joa lossi ja Padise kloostrisse. Pärnu piirkonna tegevused algavad märtsist, mil jätkuvad suhtlusklubi kohtumised, erinevad töötoad ja väljasõidud.

Alustanud on ka mitmed armastatud veebis toimuvad tegevussarjad, kus saavad eesti keelt harjutada inimesed üle Eesti või suisa üle maailma, olgu selleks Mokalaat, Keelerulett või Mängula. Kõigi nende ja ka lisanduvate keele harjutamise võimaluste kohta saab täpsemalt lugeda sündmuste kalendrist.

Algamas on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele kursused tasemetel A1-C1

Tallinna ja Narva eesti keele majade ning Integratsiooni Sihtasutuse partnerite tasuta eesti keele kursused algavad jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Gruppide komplekteerimine on valdavalt juba lõppenud. Veebruaris-märtsis lisandub senistele kursustele ka kursusi Lääne-Harju vallas Paldiskis.

Keelekursustele registreerimist korraldatakse juba teist hooaega läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna. Keeleõppe gruppide komplekteerimisel pakutakse esmajärjekorras õppekohti senise õppe jätkajatele, seejärel üldise järjekorra alusel nõustamise läbinud inimestele ning siis teistele Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse klientidele.

Esimesel poolaastal pakutakse kokku 1600 õppekohta nii kontaktõppes kui ka veebis. Lisaks korraldatakse erikursusi, keeleõpet kodakondsuse taotlejatele ja ajutise kaitse saajatele ning erinevaid keelepraktika tegevusi.

Soovitame osaleda ka Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade juures toimuvatel nõustamistel, kus aidatakse analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletase ning koostatakse keeleõppe plaan. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Eesti keele õpet Integratsiooni Sihtasutuse kursustel rahastab Kultuuriministeerium.

Keelesõbra programm kutsub registreeruma vabatahtlikuks eesti keele mentoriks

Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programm kutsub eesti keelt vabalt valdavaid inimesi registreeruma vabatahtlikuks mentoriks, kes aitaksid eesti keele õppijatel kõnekeelt harjutada nendega e-kanalites või telefonitsi vesteldes.

Keelesõbra programmi eesmärk on pakkuda eesti keele õppijatele täiendavaid suhtluskeele harjutamise võimalusi ja julgustada neid keelt igapäevaselt kasutama. Kolme tegutsemisaasta jooksul on programm toonud kokku ligi 2500 keelesõpra.

„Kutsume vabatahtlikke taaskord programmi panustama – keeleõppijad ootavad väga võimalust teiega eesti keeles rääkida,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programmi juht Ave Landrat. „Senised hooajad on pakkunud mentoritele üksjagu maailma avardavaid kohtumisi ning ka pikaaegseid sõbrasuhteid,“ lisas ta.
Vabatahtliku eesti keele mentori ülesandeks on suhelda keeleõppijaga eesti keeles erinevatel elulistel teemadel sobivate e-kanalite kaudu või telefoni teel 1−2 korda nädalas kolme kuu jooksul. Eelnev õpetamiskogemus ei ole vajalik.

Oma eelistusi ja võimalusi keeleõppijate toetamiseks saab märkida registreerimisvormi Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee/keelesõber.

Keeleõppe huviliste registreerimisega Keelesõbra programmi alustab sihtasutus 7. veebruaril.

Tallinna keelemaja juures alustab vilistlaste klubi

Tallinna keelemaja on käivitamas Vilistlaste klubi programmi, et pakkuda põnevust ja väljakutseid ka kõige aktiivsematele keeleõppijatele.

„Leiame, et need Tallinna keelemaja kliendid, kelle eesti keele tase on vähemalt B2 tasemele, vajavad midagi enamat, kui klassis õppimine - rääkimisjulgust ja -praktikat,“ selgitab Tallinna eesti keele maja juhataja Margarita Källo. „Seepärast pakume esimest korda eriti aktiivset kõnekeele harjutamise programmi.“

Vilistlaste klubi tegevuste kava välja töötamisse ja praktilisse realiseerimisse panustavad keeleõppijad suurel määral ise: leiavad erinevaid eesti keele harjutamise võimalusi Tallinnas, tutvuvad iseseisvalt erinevate asutuste tegevusega ning tutvustavad kogetut teistele klubi liikmetele. Vahepealsetel klubiliikmete kohtumistel toimuvad grupitöö ja arutelud: tagasiside andmine ja uue projekti etapi planeerimine.

Seekord said kutse klubi tegevustes osalema eriti aktiivsed Tallinna eesti keele maja õppijad. Tegevuste käivitudes osalejate ring laieneb ning saame kutsuda aktiivse keelepraktika klubisse rohkem osalejaid.

Liikumisaastal pakume aktiivseid tegevusi nii keeleõppijatele kui ka oma töötajatele

2023. aasta on Eestis liikumisaasta, mille eesmärgiks on tekitada inimestes suuremat huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Keelemajad ja Integratsiooni Sihtasutus annavad selles oma panuse.

Tallinna eesti keele maja korraldab liikumisaasta puhul sportlike ürituste sarja, kus saab lisaks eesti keele praktiseerimisele kasulikke teadmisi treenimisest, matkamisest, rahvatantsust, joogast jne. Omandatakse teemakohast sõnavara ja saadakse ülevaade Tallinna rohealadest ning tasuta treenimise võimalusest: näiteks käiakse retkel Pirital ja matkal Pääsküla rabas ning tehakse trenni Tondiraba ja Nõmme välijõusaalides.

Narva keelemaja eestvedamisel toimuvad alates märtsist mitmed keelematkad. Professionaalsete matkajuhtide ja eesti keele õpetajate juhtimisel õpitakse teemakohaseid sõnu, avastatakse põnevaid Ida-Virumaa matkaradu ning saadakse sellega ka mõnus liikumiskoormus.

Integratsiooni Sihtasutuse meeskond on otsustanud ka ise alanud aastal liikumisele rohkem rõhku panna. Üldkoosolekute lõpus tutvustavad meie töötajad oma kolleegidele kordamööda erinevaid liikumisnippe ning jagavad niimoodi inspiratsiooni ja uusi teadmisi.

Ilmunud on tagasipöördujate lugude kogumik „Tagasi tulemised 2022“

Detsembris avaldas Integratsiooni Sihtasutus värske kogumiku "Tagasi tulemised", mis koondab Eestisse naasmise praktilise info ja tagasitulijate lood.

Aastas naaseb Eestisse ligi 7000 Eesti juurtega inimest. Kogumikus olevad lood annavad läbilõike tagasi tulijate tegemistest ja kohanemisest, samuti on seal palju praktilist infot uue elu alustamiseks Eestis. Kogumikku saab mugavalt ka veebis sirvida eesti keeles ning saadaval on ka ingliskeelne versioon.
Neil, kes on hiljuti Eestisse naasnud või plaanivad seda, soovitame kohtuda Integratsiooni Sihtasutuse nõustajatega, et küsida nõu, kus ja kuidas alustada eesti keele õppimist, kuidas leida endale sobiv töö, kuidas leida lapsele koolikoht jms.
Lisainfot meie teenuste ning vajadusepõhise tagasipöördumistoetuse kohta leiate www.integratsioon.ee/tagasipoordujale.

Lõimumispreemiate tseremoonia on järelvaadatav

16. detsembril tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvaimaid lõimumisvaldkonna arendajaid. Nüüd on võimalik Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud tseremooniat täies mahus järelvaadata siit.

Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmise eesmärk on tunnustada neid, kes on aidanud kaasa Eestis esindatud kultuuride tutvustamisele, erineva emakeelega inimeste vahel kontaktide loomisele ja koostöö arendamisele ning erinevate kogukondade vahel ühise keele leidmisele.

Lõimumisvaldkonna preemiad pälvisid Jelena Skulskaja, Marju Lauristin, OÜ Shiftworks, Eesti Rahva Muuseum ja Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi filiaali Ukraina kooli vedajad Anu Luure ja Natalja Mjalitsina. Täpsemalt saab lugeda siit.

Saame tuttavaks: uus kommunikatsioonijuht Katja Sepp

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga liitus 20. jaanuaril kommunikatsioonijuhina Katja Sepp.

Pea 15 aastat on ta olnud mitmerahvuseliste suurettevõtete ja ametiasutuste suhtluse eestvedaja. Aastal 2019 on Katja panustanud ka meie sihtasutuse kommunikatsiooni.

„Suhtlus muudab võimalikuks isegi võimatut. Annan parima, et asjatundliku suhtluse najal avaneksid sihtasutuse meeskonnale, õpilastele ja toetajatele veelgi paremad võimalused leida ühist keelt ning saavutada üheskoos soovitut. Et iga sõna ja tegu viiks meid edasi kõiki ühendavas suunas – Eestis on üha parem elada,” ütles Katja Sepp.

Tule meie meeskonda!

Seoses tegevuste mahu suurenemisega ootab Integratsiooni Sihtasutus oma meeskonda kodanikuõppe valdkonnajuhti, tööturuteenuste valdkonnajuhti ning keeleõpet toetavate tegevuste valdkonnajuhti.

Pakume tööd, millega saad Eesti heaks palju ära teha, andes hoogu eesti keele õppimisele ning ühiskonna sidusamaks muutmisele. Uusi töötajaid ootavad asjatundlikud ja koostööd väärtustavad kolleegid ning töökoht kas Narva või Tallinna südames.

Avatud on mitmeid taotlusvoore

Aasta esimesel kuul avasime mitmeid taotlusvoore. Avaldusi ootavad taotlusvoorud „Väliseesti kultuuriseltside toetus", “Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus”, “Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused”, päris uue taotlusvooruna ka “Toetus Ukraina sõjapõgenikest kuni 19-aastastele noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks”. Läbi aasta on avatud taotlusvoor „Tagasipöördumistoetuste maksmine“.
Välja on kuulutatud hange “Eesti keele kursused haridustöötajatele”.

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt.

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või Narva / Tallinna eesti keele maja Facebooki lehel.