Eesti keele majade 5 aastat

Sel aastal tähistame meie eesti keele majade viiendat tegutsemisaastat. Nende aastate jooksul on keelemajadest saanud koht keeleõppeks ja -praktikaks, aga ka selle roll lõimumisvaldkonnas tervikuna on muutunud järjest olulisemaks.

„Kaks aastat tagasi idanema pandud idee, et Tallinnas ja Narvas leiduks Eestis püsivalt elavatele täiskasvanutele eesti keele õppimiseks spetsiaalsed kohad, andis esimese vilja – kolmapäeval avas uksed esimene eesti keele maja,“ kirjutas ERR jaanuaris 2019, kui Tallinna eesti keele maja ametlikult tegevust alustas. Sama aasta sügisel avati keelemaja ja Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) kontor lisaks Tallinnale ka Narvas.

Eespool oli juttu füüsiliste ruumide valmimisest, kuid eesti keele majad alustasid ametlikult tegevust juba 2018. aastal. „Majade loomisel oli tegemist ühtepidi poliitilise, teistpidi aga väga praktilise plaaniga. Kaks aastat enne tegevuse algust ehk 2016. aasta novembris lepiti valitsuse tasandil kokku, et Narva ja Tallinna rajatakse eesti keele majad, mis korraldavad tasuta eesti keele kursusi, töötavad välja õppe- ja metoodilisi materjale ning oma tegevuse kaudu tagavad riigi kehtestatud keelenõuete täitmise ja kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse,“ meenutab kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg, kes toona töötas Integratsiooni Sihtasutuses ning vastutas eesti keele majade käima lükkamise eest.

Nii tekkiski Tallinna ja Narva eesti keele majade idee, mis pakuksid keeleõppe praktiseerimise võimalusi, aga oleksid ka lõimumiskeskused piirkondades, kus on selle järele kõige suurem vajadus. „Keelemajade loomine oli märgilise tähendusega ja sihtasutusele suur väljakutse, eriti sellepärast, et samal ajal kolis Narva ka sihtasutuse peakontor ning pidime leidma särasilmseid eestikeelseid ja -meelseid inimesi korraga päris mitmele töökohale,“ lisab Silberg.

Täna kinnitavad eesti keele majade töö tulemuslikkust ka uuringud. Eesti keele majade tegevustes ja teenustes osalenute tagasiside põhjal ollakse keelemajadega väga rahul – eriti väärtustatakse tasuta kaasaegse keeleõppe võimalust ja teisi keeleõpet toetavaid tegevusi. Enamasti hindavad teenustes osalejad, et nende keeleoskused paranesid tegevuses osalemise tulemusena oluliselt ning üle 95% vastanutest soovitaksid Integratsiooni Sihtasutuse tegevustes ja teenustes osalemist ka enda tuttavatele, kinnitab eesti keele majade 2021. aastal koostatud mõjuanalüüs.

 

Oluline on mõista, miks on keeleoskus vajalik

Suuresti on eesti keele majad üldsuse tähelepanu saanud tänu lõimumist edendavatele projektidele. Uuenduslik ja loominguline keeleõpe on üks aspekt, mille poolest eesti keele majad silma paistavad, kuid tegelikult on nende oluline roll olla kompetentsikeskus lõimumisvaldkonnas üldisemalt ja nii tegeletakse lisaks tavapärasele keeleõppele ka lõimumist edendavate projektidega. Näiteks on just Narvast kõlama jäänud sellised tegevused nagu filmiakadeemia, räpiooper, Moepööre ja Laulupiknik, mille mõju on tuntud nii Ida-Virumaal kui ka kaugemal. „Lõimumise puhul on väga vajalik, et sul oleks see sõber, kes räägiks eesti keelt ning kellega oleksid ühised huvid. Julgen öelda, et just nende projektidega oleme murdnud mitmeid kogukondade vahelisi piire,“ ütleb Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova ja lisab, et see pole üldine tagasiside, vaid ta teab reaalseid juhtumeid, kus peale eriprojektis osalemist on keegi Ida-Virumaal saanud julguse enda ettevõtte rajamiseks või astunud ülikooli. „Kui mõistetakse, et keele õppimine pole iseenesest eesmärk, vaid pigem vahend, mis avab uusi võimalusi, siis kasvab õppijate motivatsioon oluliselt,“ tõdeb Farafonova.

Lõimumine ei ole ainult keeleõpe, vaid selle juures on olulised kontaktid ja suhtlus erinevate inimeste vahel, arvab Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev, kes kinnitab sarnaselt Farafonovaga, et keeleõpe on edukas siis, kui keeleõppijal on põhjus keelt iga päev kasutada. „Eesti keele majades me korraldame tegevusi, mis pakuvad võimalusi eesti keelt vabas õhkkonnas praktiseerida ning tutvuda uute inimestega, kellega ei julge võib olla teises olukorras esimesena vestlust alustada. Soovime kaasata keelepraktika võimaluste laiendamiseks üha rohkem eestlasi, kes oleksid nõus meie keeleõppijatele toeks olema. Just aktiivse suhtluse ja ühistegevuse käigus avastatakse sageli, kui palju võib meil kõigil ühist olla, eriti mis puudutab armastust ja hoolivust ühise kodukoha vastu. See ongi eduka lõimumise võti,“ arvab Moskovtsev ning lisab, et kindlasti kogu tegevusele hoogu juurde andnud ka see, et siia tulnud inimesed tunnevad end hoitult.

Anna Farafonova sõnul on keelemajade tegevus ja roll kompetentsikeskustena loodud teadlikult mõnevõrra eriilmelisena. Näiteks Tallinn tegeleb rohkem Eestisse saabunud inimestega, kes suhtlevad enamasti inglise keeles, ja nende elanikega, kes küll elavad suures keskuses, kuid kellel pole sellegipoolest eestlaste hulgas piisavalt suurt tutvusringkonda, mis tegelikult pole oluline vaid keeleõppe seisukohast, vaid lõimumise jaoks üldiselt. „Tallinna eesti keele maja on valdkonna südames mitte ainult tallinlaste jaoks, vaid tegelikult täidab seda rolli ka Harjumaal ja mujal Eestis. Lisaks keeleõppele aitab Tallinna eesti keele maja õppijatel avastada ka kohti, kus on võimalik keelt praktiseerida,“ kirjeldab Farafonova ja täiendab, et Narva eesti keele maja täidab sarnast rolli Ida-Virumaal. „Narva eesti keele maja tegeleb peamiselt inimestega, kes räägivad valdavalt vene keeles ja kel puuduvad tihtipeale ümbruskonnas tuttavad, kes nendega eesti keeles räägiksid. Narva eesti keele maja saab neile seda pakkuda,“ ütleb ta.

 

Keelemajad üle Eesti

Keelemajad lähevad kogukondadele aga järjest lähemale ja seda tänu piirkondlikele koordinaatoritele. Näiteks kaks aastat tagasi valitsuse heakskiidu saanud eesti keele majade laienemise kontseptsiooni eesmärk oli luua eesti keele majade esindused piirkondades, kuhu on vaja kohaliku koordinaatorit, kes kaardistaks kohapeal sihtrühma vajadusi ja lähtuvalt sellest saaks välja töötada sobivaid pakkumusi. „Piirkondlikel koordinaatoritel on oluline roll kohalike elanike eesti keele oskuse ja praktiseerimisvajaduste kaardistamisel, hõlmates vanuserühmi, asukohti, motivatsiooni ja eesmärke. Samuti on oluline uurida partnerorganisatsioonide tegevust ning luua ja hoida koostöösuhteid erinevate asutuste ja organisatsioonidega, nagu Töötukassa, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused. See hõlmab ka võrgustiku loomist ja hoidmist. Püstitatud eesmärkidega on koordinaatorid kahe aasta jooksul suurepäraselt hakkama saanud ning Lüganuse ja Lääne-Harju vallas sai korraldatud palju keelepraktika üritusi ja tegevusi, mis motiveerivad keelehuvilisi ja toetavad nende keelelist arengut,“ kommenteerib Farafonova.

Piirkondlike koordinaatorite tegevus pole jäänud märkamata ka ühiskonnas laiemalt. Enamasti on nende tegevus inimesteni jõudnud erinevate sündmuste ja programmide kaudu, mis on suunatud eestikeelse keskkonna loomisele ja keelekasutuse toetamisele. Näiteks Paldiskis korraldatakse erinevaid tegevusi, mille eesmärk on luua eestikeelset keskkonda ning võimaldada keeleõppijatel eesti keelt harjutada. Üks näide sellest on suhtlusklubi „Raamatukogureede“, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad sõbralikus ja meeldivas atmosfääris eesti keelt praktiseerida. Selles klubis saavad osalejad tutvuda, erinevates vormides suhelda, mängida lõbusaid meeskonnamänge ja jagada informatsiooni. „Need kohtumised on avatud keeleõppijatele, kes soovivad lõbusalt eesti keelt harjutada, ning toimuvad septembrist kuni detsembrini. Sellised suhtlusklubid aitavad keeleõppijatel eesti keelt reaalsetes situatsioonides praktiseerida ja loovad positiivse keskkonna keeleoskuse parandamiseks,“ ütleb Farafonova.

 

Olulisel kohal on tiim

Tänaseks töötab eesti keele majades kokku 17 õpetajat, kellest 8 õpetab Tallinnas ja 9 Narvas. Algusaastatel värvati keelemajadesse 10 õpetajat, neist 8 töötab seal tänaseni. Farafonova sõnul mängib eesti keele maja meeskond keeleõppeprotessis võtmerolli, luues silla kultuuride ja kogukondade vahel läbi uuenduslike, kaasahaaravate ja toetavate tegevuste. „Eesti keele maja meeskond on suurepärane näide sellest, kuidas tuleks käsitleda keeleõpet ja kultuuridevahelist dialoogi, pakkudes mitmekesist valikut programmidest ja üritustest, mis rikastavad ja toetavad õppijate teekonda. Eesti keele majade meeskond koosneb inimestest, kelle südamed on soojad. Iga õpetaja, nõustaja ja assistent on valmis aitama kõiki, kes meie poole pöörduvad. Ma mäletan hästi, kuidas aastal 2018, õpetajate värbamiskampaania käigus, oli üks olulisi kriteeriume õpetajate valimisel säravad silmad. Alguses tundus see kriteerium mulle kuidagi hindamatu – kartsin, et ei oska seda märgata ja mõõta. Kui õpetajad hakkasid aga oma innovaatilisi projekte kaitsma, siis sai kohe selgeks, et silmad säravad igaühel neist. Julgen tunnistada, et iga meie meeskonna liikme jaoks on hoolivus, avatus ja missioonitunne kesksel kohal,“ meenutab Farafonova.

„Minu isapoolne vanaema oli eestlane ja ta elas Narvas. Ta kurtis mulle, et ei saa siin eesti keeles rääkida, ja sel hetkel andsin talle lubaduse, et tulevikus see muutub,“ ütleb Narva eesti keele majas selle asutamisest saati töötanud eesti keele õpetaja Julia Viirsalu.

„Eelkõige kõnetas see, et eesti keele majade näol oli tegemist millegi uue loomise ja ülesehitamisega. Kuna Tallinn oli aastaks 2019, kui eesti keele maja avati, aina rahvusvahelisemaks muutunud, siis oli selge, et eesti keele õppimise vajadus suureneb,“ meenutab Tallinna eesti keele maja õpetaja Krista Tukk.

Nii Julia kui Krista on õpetajad, kes alustasid siin viis aastat tagasi. Kuigi üks neist tegutseb Narvas ja teine Tallinnas, on seisukoht mõlemal sama – siin tehakse tööd missioonitundega. „Osa meie vilistlastest on siia majja tagasi pöördunud, kuna nad tunnevad seda sooja õhkkonda. Näiteks on osa neist meie tandemkoori liikmed, aga nii mõnestki on saanud ka mentor,“ räägib Julia.

Tallinna eesti keele maja õpetaja Krista Tukk näeb, et üha selgem on, et majad on kogukondi ühendanud ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi positiivselt mõjutanud. „Meie sihtrühm suhtleb aina enam eesti keeles, eesti keelt tahetakse õppida ja eesti keele oskuse vajadusest saadakse aru. Meie omalt poolt loome eesti keeles suhtlemise võimalusi ja julgustame igati eesti keelt kasutama, et inimesed saaksid Eesti ühiskonnas hakkama. Oleme keeletundidesse ja ka keeleõpet toetavatesse tegevustesse põiminud Tallinna linnaruumi ja Eestiga tutvumise ning oleme korraldanud ka eesti kultuuri tutvustavaid üritusi,“ ütleb Krista ja lisab, et õppijad on kõik need tegevused suure uudishimuga ja soojalt vastu võtnud. Aasta-aastalt on tema sõnul suurenenud ka nende inimeste hulk, kes juba omal käel Eestit avastavad ja meilegi sellest räägivad. „Mäletan sellist ettevõtmist nagu kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“. See oli koroonaajal ja me isegi ei lootnud, et sinna palju rahvast tuleb, aga meie rõõmuks oli publikus lõpuks 1500 inimest. Kõik, mis toimus, oli vapustav: inimesed laulsid eesti keeles, laulikud käes. Selle sündmusega näitasime, et Narva pole lihtsalt linn, vaid LINN, mis on Eesti kaardil oluline,“ meenutas Julia ja lisas, et sündmus ei jäänud ajutiseks, sest tänavu 20. augustil lauldi Narvas taas eestikeelseid laule.

 

Mida toob tulevik?

On selge, et tänaseks on Narva ja Tallinna eesti keele majad eri keele- ja kultuuritaustaga kogukondades oma koha leidnud. Plaan pole aga loorberitele puhkama jääda – ees ootab veel palju arenguid ja huvitavaid projekte, mis kogukondi senisest veelgi rohkem liidaks. Farafonova rõhutab individuaalse ja iseseisva õppe olulisust, kus erilist tähelepanu pööratakse õppijate individuaalsetele vajadustele ja eelistustele, lähtudes nende huvialadest. „Meie sihtrühm on väga mitmekesine, mis tähendab, et ühe universaalse lahenduse asemel peame kohandama individuaalselt iga soovija jaoks justkui rätsepatööna valmistatud ülikonna,“ selgitab ta. Tema sõnul on hetkel selge siht, et kursuseid saaks läbida üha enam ka veebis.

„Koroonakriis õpetas meile, et see toimib, ja ka seda, et kursusi vajavad paljud inimesed. Lisaks annab see meile võimaluse pakkuda senisest rohkem,“ mõtiskleb Farafonova ja lisab, et selline lähenemine võimaldab võtta arvesse õppija eripärasid, aga ka koostada personaalse õppeplaani, mis sobib kõige paremini iga konkreetse õppija vajadustega. Tema sõnul soovitakse tulevikus luua süsteem, kus koos klientidega töötavad nõustajad välja individuaalse õppeplaani, mis toetab nende keeleõppe eesmärkide saavutamist. „Selles protsessis on oluline digitaalsete oskuste arendamine. Samas näeme tulevikus ka õpetajaid aktiivselt osalemas iseseisva juhendatud keeleõppe protsessis, mängides selles olulist rolli, andes nõu ja pakkudes õppijatele nende õppetöö käigus tagasisidet,“ mõtleb ta ja lisab, et üks olulistest eesmärkidest on ka nõustajate kompetentsi edasiarendamine ning valdkondliku kogemusnõustamise metoodika loomine ja selle piloteerimine. „Tulevikus võivad nõustajad korraldada ka kogemuskohtumisi nendega, kes on kas kursustel osalemisest loobunud või kaaluvad loobumist, et mõista nende põhjuseid ning pakkuda võimalikke toetusmeetmeid,“ kommenteerib ta ning ütleb ka, et lisaks kõigele mainitule peavad keelemajad üha enam tegutsema ka kompetentsikeskustena. „Tulevikus soovime eesti keele majades katsetada uusi formaate ja laiendada oma teenuste valikut. Samuti soovime hakata jagama oma kogemusi ja parimaid tavasid ka teistega, sealhulgas meie praeguste partneritega,“ lisab Farafonova.

 

Eda Silberg, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler:

Keeleõppe kvaliteedi edendamine on üks valdkond, kus keelemajad on eriliselt silma paistnud. Õpetajakoolitus ja ettevalmistus nii keelemajadesse tööle asuvatele õpetajatele kui ka vabakutselise staatuse valinud õpetajatele hakkas toimuma uutmoodi. Värske lahendus töötati välja koostöös Tartu Ülikooliga, võttes eeskujuks programmi „Noored kooli“. Selle tulemusel omandasid eesti keele õpetaja taseme ja alustasid keelemajades tööd seni muudel elualadel tegutsenud inimesed, kes soovisid täiskasvanutele eesti keelt õpetada ning panustada oma mitmekesisest kultuuritaustast lähtudes õppe kvaliteeti. Keeleõppe kvaliteedist rääkides ei saa üle ega ümber täiskasvanute keeleõppe heast tavast, mille koostamise algatas Integratsiooni Sihtasutus koostöös kultuuriministeeriumiga 2020. aastal. Eesti keele õpetajate, keelefirmade, ametnike ja valdkonna ekspertide ühise pingutuse tulemusena valmis 14 punktist koosnev dokument, millest juhinduvad õpetamisel nii eesti keele maja õpetajad kui ka sihtasutuse partnerid. Hea tavaga saab tutvuda sihtasutuse kodulehel: https://integratsioon.ee/hea-tava-taiskasvanutele-eesti-keele-opetamisel. Märkimata ei saa siin jätta ka juba mainitud personaalset nõustamissüsteemi, mille raames aitavad nõustajad leida õppijatel nende vajadustele paremini vastavad keeleõppevormid ja -võimalused.

 

Irina, Narva eesti keele maja vilistlane:

Mina läksin Eesti keele majja õppima 2019. aastal. Sinna suunas mind mu sõbranna ja soovituse põhjus ei olnud ainult keeleõppe kvaliteet, vaid ka see, millised inimesed seal töötavad – soojad ja suure südamega! Tagasi mõeldes võin öelda, et ma ei saanud sealt mitte ainult keeleoskuse, vaid ka kontaktid, kellega suhtlen tänaseni. Mäletan, et koos minuga alustas üks meesterahvas, kel ei läinud õpe alguses kõige sujuvamalt, aga kuna see õhkkond oli nii soe, siis lõpetas see meesterahvas C-tasemel. Ütlen nii, et selle maja hea õhkkond ja soojus toob nii mind kui ka teisi erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi sinna tagasi.

 

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, endine riigikogu liige:

Eesti keele majade projekt sai alguse, sest väga teravalt kerkis esile Narva taksojuhtide keeleoskuse teema. Oli grupp inimesi, kelle eesti keel polnud vajalikul tasemel. Nõudmine nii tarbijate, poliitikute kui ka üldnormide puhul oli selge – peab olema vastav tase. Teiselt poolt sai selgeks, et alati ei ole käepärast seda mugavat ja sobivat pakkumist, mis aitaks nii inimese kui ka nõude esitaja sellest olukorrast välja. Kokkuvõtlikult: nõudmine oli olemas, pakkumist (teisisõnu: tasuta keelekursusi) oli vaja juurde tekitada. Lisan, et kursused pidid olema ka sobival ajal ja erinevate metoodikate abil teostatavad. Just sellest probleemi lahenduse otsimisest kasvas välja eesti keele majade projekt. Selge oli ka see, et majad pidid tegelema mitte ainult keele õpetamisega, vaid ka lõimumisega laiemalt. See on miski, mis aitab kasvada oma riigi kodanikuks. Olen tänaseni väga uhke, et see sai teostatud. Muidugi ei ole jutt vaid keeleõppest: see projekt on tunduvalt suurem ja olulisem. See ongi lõimumise võimaluse start, kus kohtuvad riik, mis pakub abi, ja elanik, kes ehk tahab kasvada armastavaks kodanikuks.

 

Oluline osa on loomingulised õppel.

Oluline osa on loomingulised õppel. Näiteks on Tallinna eesti keele maja teinud õppetunni ka Balti Jaama turul.

 

Muuseum aitab keelt õppida – ekskursioon Kalamaja muuseumisse

Muuseum aitab keelt õppida – ekskursioon Kalamaja muuseumisse.

 

Kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“ - 2021. aasta 20. augustil

Kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“ - 2021. aasta 20. augustil korraldas Integratsiooni Sihtasutus Narvas kooslaulmispeo „Sõida tasa üle silla“. Kooslaulmispeo eesmärk oli viia kokku eri rahvustest, erineva emakeelega ja erinevates regioonides elavad inimesed, et tähistada Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva koos südamelähedasi laule lauldes. Pidu oli omalaadne kontsertetendus, mida vaatas ligi 1500 inimest.

 

Selle aasta 20. augustil toimus Narvas Eesti taasiseseisvumispäeval suur üheslaulmine – LAULUPIKNIK

Selle aasta 20. augustil toimus Narvas Eesti taasiseseisvumispäeval suur üheslaulmine – LAULUPIKNIK. See oli pidu täis päikest ja soojust, lahkust ja südamlikkust, siirast rõõmu ja üksmeelt. Laulupiknik tõi Narva Joaorgu väga palju toredaid inimesi. Lavale astus ligi 200 lauljat ja tantsijat ning üheslaulmist nautis üle 2000 peokülalise.