Kultuuriministeerium kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu
Etendusasutused said toetust ühise kultuuriruumi edendamiseks
66 väliseesti noort tulevad Pärnumaale eesti keelt õppima
Üle 600 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustab eesti keele õpet
Kutseõppeasutuste pedagoogidele toimub sügisel erialakeele õpetamise metoodika täienduskoolitus
Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele tuleb mitmekülgne suvekool
MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet
Kultuuriministeerium kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu
Kultuuriminister Rein Lang kinnitas 10. juunil Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõukogu koosseisu muutmise. 14. juunil toimunud nõukogu koosolekul otsustati ühehäälselt valida nõukogu esimeheks Laine Randjärv ning aseesimeheks Anne-Ly Reimaa.
Varasemalt 13-liikmeline nõukogu on nüüdsest seitsmeliikmeline. Uuteks nõukogu liikmeteks määrati Irene Käosaar, Ruth Annus ja Vitali Gaitšonok. Uueks kolmeaastaseks tähtajaks määras ministeerium nõukogu liikmeks Paul-Eerik Rummo. Nõukogu koosseisus jätkavad Laine Randjärv, Anne-Ly Reimaa ja Mart Nutt.
Kultuuriministeeriumi käskkirjaga kutsuti nõukogust tagasi Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Tea Varrak, Liili Kaska, Jevgeni Žurjari-Ossipov, Katri Raik, Mary Velmet, Birute Klaas ja Mati Heidmets.
MISA nõukogu koosseisu kuulub kuni 13 liiget, kes määratakse asutaja poolt kolmeks aastaks. Nõukogu korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle.
Kommentaarid:
Laine Randjärv - Riigikogu aseesimees
„Aastatel 2007-2011, mil töötasin kultuuriministrina, avanes mul võimalus integratsiooni teemadele erilist tähelepanu pöörata läbi mitmete algatuste. 2007. aastal asutati Kultuuriministeeriumi juurde kultuurilise mitmekesisuse osakond ning pärast Rahvastikuministri büroo likvideerimist on kõik integratsiooniga seotud teemad olnud just selle ministeeriumi pädevuses. Kultuuriministeeriumi ellukutsutud on ka Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda, mis nõustab ministeeriumit rahvusvähemuste kultuuripoliitika küsimustes. 2010. aasta septembrist on Kultuuriministeeriumi toel avatud ka rahvusvähemuste kultuurielu kajastav portaal www.etnoweb.ee. Läbi nende ja paljude teiste lõimumisega seotud tegevuste olen erinevatel tasanditel kokku puutunud integratsiooni teemadega Eesti ühiskonnas.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nõukogu esimehena sooviksin kõige enam soodustada sihtasutuse konkursside infole suurema juurdepääsu tagamist ning seista hea selle eest, et suurem arv organisatsioone ja inimesi saaksid osaleda huvitavates integratsiooniga seotud tegevustes. Mulle tundub, et uue nõukogu formuleerimine on väga positiivne samm, sest nõukogu koosneb professionaalidest ja spetsialistidest, kes tegelevad integratsiooni valdkonnaga oma igapäevatöös ning lähenevad probleemidele lahenduste otsimisse väga sügavuti. Nõukogu koosseisu vähendamise otsus oli aga tingitud mitte pelgalt sihtasutuse kulude kokkuhoiu sooviga, vaid ka selleks, et saavutada suurem konstruktiivsus, efektiivsus ja töö dünaamilisus.“
Anne-Ly Reimaa - Kultuuriministeeriumi asekantsler
„Sihtasutuse kõige tähtsam ülesanne on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste, samuti rahvastikurändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. MISA abil viiakse ellu Eesti lõimumiskavas sätestatud eesmärke, teoks saavad sajad olulised projektid hariduse, kultuuri, meedia alal, korraldatakse uuringuid ja teavitusüritusi, töötatakse välja kaasaegseid õppe- ja infomaterjale. Lühidalt – sihtasutus on lõimumisvaldkonna poliitika elluviija ja kontrollija, kuid teisalt koostöövõrgustike looja ning kodanikualgatuse toetaja. Hea meel on tõdeda, et MISA on aktiivne ka rahvusvahelises koostöös.
MISA kasutab lõimumisvaldkonna tegevusteks mitmeid Euroopa Liidu struktuurfonde, mis paneb olulise vastutuse ka nõukogu õlule. Hindan senist head ja tegusat partnerlust ning avatud dialoogi nõukogu ja sihtasutuse vahel. Efektiivsus, kompetentsus ja kindlate väärtushinnangute hoidmine on hea ja tõhusa asutuse lipukirjaks. Siiralt loodan, et kõik väärt ideed, mis toetavad ühiskonna sidusust ja arengut läbi lõimumisprisma, saavad ka teoks.”
Irene Käosaar - Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja
„Integratsiooniga olen kokku puutunud juba lapseeast, sest olen kasvanud kakskeelses ja -kultuurses peres. Lapsest saati olen rääkinud paralleelselt eesti ja vene keelt ning suhelnud mõlemast kultuuriruumist inimestega. Kogu minu tööalane tegevus on olnud seotud lõimumisega - 1992. aastal alustasin tööd vene õppekeelega kooli eesti keele õpetajana, seejärel juhtisin 8 aastat Eesti keelekümblusprogrammi, alates 2007. aastast töötan Haridus- ja Teadusministeeriumis vähemusrahvuste temaatikaga nii üldhariduses kui mitteformaalses hariduses.
Nõukogu liikmena soovin panustada lõimumisprotsessi arengusse - toetada võimalusi ühiskonnas sidususe loomisel ja ka eestikeelsete õppurite ja noorte suuremale kaasamisele protsessis. Loodan, et sihtasutus on ja saab olema tulevikus veelgi mõjukam lõimumisprotsessi toetaja ja arendaja ning nii riigieelarvest tulevad kui välisvahendid saavad tulemuslikult kautatud Eesti lõimumisprotsessi toetuseks.“
Ruth Annus - Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja
„Alates 2000. aastast olen töötanud Siseministeeriumis kodakondsus- ja migratsioonipoliitika valdkonnas ja minu töö on läbi aegade hõlmanud ka osalemist integratsioonipoliitika väljatöötamisel ja elluviimise koordineerimisel.
Siseministeeriumi jaoks on integratsioon vahetult seotud Eesti ühiskonna turvalisuse ja julgeolekuga. Leian, et MISA saab oluliselt kaasa aidata välismaalaste Eesti ühiskonda integreerumisele. MISA kaudu on võimalik toetada kodanikualgatusi ja anda inimestele paremaid võimalusi eneseteostuseks – näiteks soodustades eesti keele õpet ja toetades inimesi Eesti kodakondsuse taotlemisel.“
Vitali Gaitšonok - Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nõunik
„Ma ei ole varasemalt migratsiooni teemadega Eesti mõistes tegelenud ja see on minu jaoks uus valdkond. Küll aga tundub mulle, et integratsiooni puudub ühtne arvamust. Mina sooviksin MISA nõukogu liikmena lisaks eesti keele õppimise toetamisele arendada ka teisi sihtasutuse tegevusvaldkondi, mis võiksid Eestis elavat rahvast paremini ühendada.
Olen oma karjääri jooksul pidevalt tegelenud infotehnoloogia arendusega ning IT infrastruktuuri hooldusega, seega tahaks optimeerida MISA sisemisi protsesse kasutades selleks kaasaaegset tehnoloogiat ning läbi infotehnoloogia arenduse lihtsustada klientidele suunatud teenuseid.“
Paul-Eerik Rummo - Riigikogu liige
„Olen lõimumis- ja rändeteemadega pikemat aega tegelnud rahvastikuministrina, MEIS nõukogu esimehena ja hiljem selle liikmena, Migratsioonifondi nõukogu juhina. Ka Riigikogu kultuurikomisjoni liikmena pööran tähelepanu haridus- ja kultuurialaste eelnõude lõimumisega seotud aspektidele.
Lisaks sihtasutuse töö tõhususe ja õiguspärasuse jälgimisele loen nõukogu ülesandeks ka osa võtta uute ideede genereerimisest ja toimida asutuse ning ühiskonna sidustajana.“
Mart Nutt - Tallinna Linnavolikogu liige
„Olen olnud varasemalt Migratsioonifondi nõukogu liige ja tegelenud alates 1992. aastast Riigikogu põhiseaduskomisjonis nii integratsiooni, migratsiooni, pagulasi, välismaalasi kui kodakondsust puudutava seadusandlusega.
Integratsiooni osas tuleks pöörata rohkem tähelepanu uusimmigrantidele. Ära ei tohi unustada, et migratsioon ja integratsioon on sama medali kaks külge, mida ei saa kuidagi lahutada ja seetõttu tuleb neid vaadata kompleksselt.”
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avaldas konkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“ raames toetust saanud etendusasutused. Kolmandat aastat etendusasutusi toetav MISA jagas tänavu toetust kuuele asutusele enam kui 67 000 euro väärtuses.
Konkursi eesmärk on toetada etendusasutuste koostöötegevusi ühise kultuuriruumi soodustamiseks ja lõimumise tõhustamiseks Eesti ühiskonnas eestlaste ja mitte-eestlaste osalusel. Konkursi raames toetatakse rohkem kui 1 kuu kestvaid tegevusi, mis aitavad ellu viia konkursi eesmärke – etendusasutuste ühisetendusi ning sünkroontõlke korraldamist.
14 000 euro väärtuses toetas MISA MTÜ Vene Nukuteatrit, mis korraldab rahvusvahelise kirjandusfestivali “Dovlatovi Päevad Tallinnas” raames lavastuse “Loeme Dovlatovit”. 12 065,84 euroga toetatakse Mittetulundusühingut Banaanikala Rünno Saaremäe näidendi “Jaanituli” lavastamiseks ja mängimiseks vene keeles. Loominguline Ühendus Teine Laine sai toetust 14 000 eurot, et lavastada vene keeles Marius Lätte näidend “Rasmusele teeb küll küllaga liiga”. Mittetulundusühingule Päikesevanker määrati toetust 14 000 eurot “Kuritöö ja karistuse” lavaletoomiseks. Etenduste sünkroontõlkeks vene keelde sai 6070 eurot toetust Sihtasutus Eesti Draamateater ning ka Sihtasutus Vene Teater, mis kasutab 6070 euro suurust toetust etenduste sünkroontõlkimiseks eesti keelde.
Konkursile laekus 18 taotlust. Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvelistest vahenditest.
Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksus, tel 6 599 025, e-post kaie.kullik@meis.ee
66 väliseesti noort tulevad Pärnumaale eesti keelt õppima
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab juba üheteistkümnendat aastat laagrivahetusi Eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariiki. Kolmes vahetuses toimuv laagrivahetus toob Pärnumaale Ojako Turismitallu 90 väliseestlast ja kohalikku tugiõpilast vanuses 12-17 eluaastat.
Laagrivahetuste eesmärgiks on võimaldada Eesti päritolu noortel saada organiseeritud keeleõpet, suhelda laagrikeskkonnas oma eestlastest eakaaslastega, osaleda ühistegevustes ja ekskursioonidel, pakkuda sportimis- ja isetegevusvõimalust ning tutvuda Eesti vaatamisväärsuste ja kultuuriga.
Laagrivahetused toimuvad 5.-15. juulini, 19.-29. juulini ja 2.-12. augustini ning neis osalevad noored Soomest, Venemaalt (Krasnojarsk, Ülem-Suetuk, Moskva, Arhangelsk, Sant-Peterburi, Petseri), USA-st (Virginia, New Jersey, Michigan, California), Iirimaalt, Kanadast, Leedust, Rootsist, Lätist, Kasahstanist, Itaaliast, Taanist, Belgiast, Ukrainast, Saksamaalt, Valgevenest, Norrast ja Šotimaalt.
Eelnevatel aastatel on programmi raames eesti keelt ja kultuuri tundma õppinud kokku ligi 360 väliseestlast ning tänavuaastases laagrivahetuses osaleb 66 väliseesti noort.
Laagrivahetuste läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Üle 600 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustab eesti keele õpet
Sügisest algavad Euroopa Sotsiaalfondi toel keelekursused rohkem kui 600-le avaliku sektori asutuse töötajale ja teenistujale, mille raames saavad keeleõpet haridus-, huvihariduse ja kultuuriasutuste, linnavalitsuste pääste- ning politsei- ja piirivalveameti, raamatukogude ja hoolekande asutuste töötajad.
Keeleõppe paremaks korraldamiseks viis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) läbi ettepanekute kogumise vooru, kuhu laekus 120 ettepanekut enam kui sajalt asutuselt üle Eesti. Eksperdid tunnistasid edukaks 32 ettepanekut, millest ellu hakatakse viima 28. Ligi 4/5 ettepaneku esitanud asutustest tulid Ida-Virumaalt ja 1/5 Tallinnast, ettepanekuid tehti ka Harjumaalt ja Pärnust.
„Eriti suur heameel oli tõdeda, et on üle saadud hirmust minna stažeerima. Selline võimalus viibida vähemalt kahenädalasel stažeerimisel avaneb näiteks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva töötajatel Rakvere politseijaoskonnas või Iisaku konstaablijaoskonnas,“ lausub MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi.
Lisaks võimaldatakse näiteks lasteaedade pedagoogidel ja raamatukoguhoidjatel keelebarjääri ületamiseks praktiseerida oma keeleoskust ja töötada paaripäevastel praktikatel erinevates eestikeelsetes asutustes Raplas, Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis või Võrus.
Tondi tõdeb, et kuigi 2011.-2012. aastal korraldatavale keeleõppele kulub pea 150 000 eurot, on tegelik vajadus soovitava keeleõppe läbiviimiseks 10 korda suurem.
Keeleõpe viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames. Eksperdid hindasid edukaks ettepanekud, mis olid hästi eesmärgistatud ja mitmekesistatud keeleõppega ning mis kirjeldasid õppijate motiveeritust. Lisaks hinnati keeleõppe sisu ja selleks kulutatavate vahendite kooskõla ning raha kasutamise otstarbekust ja eesmärgipärasust. Eksperdid arvestasid ettepanekuid analüüsides ka sellega, kas ettepaneku tegija panustab omalt poolt korraldatavasse keeleõppesse.
Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee
Kutseõppeasutuste pedagoogidele toimub sügisel erialakeele õpetamise metoodika täienduskoolitus
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis mais läbi lihtmenetlusega avatud hanke „Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus erialakeele õpetamise metoodikast”, mille võitis BDA Consulting OÜ ning mille raames viiakse 2011. aasta sügisel läbi erialakeele õpetamise metoodika koolitus 40 kutseõppeasutuse õpetajale.
Koolituse tulemusena õpivad pedagoogid kasutama programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames tõlgitud käsiraamatutes esitatud metoodilisi võtteid erialakeele õpetamisel ning omandavad oskuse kasutada koostatud keeleõppe materjale.
Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames.
Lisainfo: Merlin Mägi, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee
Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele tuleb mitmekülgne suvekool
14. - 17. septembrini toimub Roosta Puhkekülas Läänemaal järjekordne ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajate suvekool. Suvekooli oodatakse osalema 90 ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajat ning koolitus on osalejatele tasuta.
Suvekoolis leiavad muuhulgas käsitlemist järgmised teemad:
- Haridussüsteemide võrdlus. Jaapani, Hiina, islamimaade ning Euroopa haridussüsteemide omavaheline võrdlus.
- Islamimaade tulevik. Internet ja islamimaad.
- Propaganda – mõiste, teoreetilised alused, toimimismehhanismid.
- Näiteid mitmekultuurilise ühiskonna toimimisest. Uusimmigrant Eestis.
- Vastuolulised isikud (mitte-eestlased) Eesti ajaloos, nende panus Eesti kultuuri, ajalukku, teadusesse, poliitikasse.
- Väitlemine ja argumenteerimine. Praktiline väitluskunst. Väitluse kasutamise võimalused koolitunnis. Praktiline väitlus teemal „Ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetaja roll ühiskonnas”.
- LAK-õppe metoodika tutvustamine. Aktiivõppe meetodid.
- jt koolitusteemad
Koolituse korralduse viib läbi Sola Integra OÜ. Koolituse tellija on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis läbi ettepanekutevooru, kogumaks ideid täiendava keeleõppe korraldamiseks kõrgkoolides. Laekunud 25 ettepanekust valis MISA välja 18, mille kohaselt saab alates sügisest ligi 500 eesti keelest erineva emakeelega kõrgkoolide tudengit eesti keele täiendavat tugiõpet.
Täiendõppele kulub ligi 100 000 eurot ning erinevates keeleõppetegevustes osalevad sügisest haridus-, kultuuri-, meditsiini-, merenduse-, kunsti-, majanduse- ja infotehnoloogiavaldkonna eesti keelest erineva emakeelega tudengid, kes lisaks auditoorsele keeleõppele saavad osa ka kontaktõppe tundidest ning erialasest keelepraktikast keelekeskkonnas. Täiendõppe eesmärgiks on aidata tudengitel arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt.
„Ettepanekute alusel korraldatav täiendav õpe tagab õppurite suurema aktiivsuse ja pühendumuse, sest keeleõppe tegevused tulenevad kõrgkoolide endi initsiatiivist ning kursused erinevad tavapärasest keeleõppest,“ põhjendab MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi ettepanekutevooru kasulikkust.
„Näiteks tudeerib Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve osakonna minigrupp kahe nädala jooksul eesti keelt Tallinnas, osaledes nii erialaõppes kui ka praktilistes tegevustes. Ühtlasi saavad tudengid mentor-üliõpilase juhendamisel keeleleskkonnas tegutseda, osaleda kultuuriprogrammis ning analüüsida programmiga püstitatud eesmärkide saavutamist,“ toob Tondi näite ettepanekutevoorust alguse saanud tegevusest.
Täiendavat keeleõpet korraldatakse Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata eesti keele taseme oskusest. 2011/2012. õppeaastal toimuvat täiendõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.
Kokku laekus ettepanekutevooru 25 ettepanekut 12 kõrgkoolilt üle Eesti. Heakskiidetud 18 ettepanekust üle poole ehk 9 ettepanekut tehti Ida-Virumaalt, 6 ettepanekut tuli Tallinnast ning 3 Tartust.
Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee
