Eestimaa Rahvuste Ühendus (ERÜ)

Eestimaa Rahvuste Ühendus (lühendina ERÜ) on vanim erinevaid rahvusi ühendav katusorganisatsioon Eestis, mille asutamiskuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. Vastavalt oma põhikirjale esindab ERÜ Eesti vähemusrahvuste huve, säilitab, arendab ja tutvustab siin elavate vähemusrahvuste emakeelt ja kultuuri, hoiab nende identiteeti ja tavasid. Samuti aitab ERÜ kaasa informatsiooni ja kogemuste vahetamisele, et edendada rahvusseltside kohapealset tööd.  

Tunnustamaks ühe esimese kodanikuühenduse tegevust Eesti omariikluse taastamisel ja sellele järgnenud konstruktiivset koostööd Eesti Vabariigi hüvanguks, kuulutas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2005. aastal 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks. Eestimaa Rahvuste Ühendust on juhtinud Hagi Šein, Ants-Enno Lõhmus, Timur Seifullen ja Jaak Prozes. 2008. aastal asus organisatsiooni taas juhtima ERÜ aupresident Timur Seifullen. 2019. aastal valiti ERÜ juhiks Natalia Ermakov.

Eestimaa Rahvuste Ühenduse algatusel võeti 1993. aastal menetlusse kultuuriautonoomia seadus ja asutati Eesti Vabariigi presidendi juures tegutsev Rahvusvähemuste Ümarlaud.

Meie põhikirjalised tegevused: Tartu rahu aastapäeva, EV aastapäeva, EV taasiseseisvumispäeva tähistamine, Vanalinna päevade ja Hõimupäevade läbiviimine, Eesti Rahvuste päeva tähistamine ja Tallinna Raekoja platsil sellele pühendatud kontserdi ning Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamine. ERÜ teeb ka rahvusvahelist koostööd, et tutvustada Eestis elavatele rahvustele suunatud poliitikaid ja tegevusi ning arendab jõudsalt väliskontakte eelkõige Balti riikides ja Skandinaavias. Alates 2001. aastast on ERÜ Euroopa Rahvuste Föderaalliidu (Federal Union of European Nationalities - FUEN) liige.

Oma tegevustega  tutvustab ERÜ kultuurilist mitmekesisust eestimaalastele, külalistele, uussisserändajatele, rahvusvahelistele ekspertidele (IOM, ECRI, FUEN, Euroopa Nõukogu). ERÜ tegevus kajastub ka Eesti poolt ratifitseeritud ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõigusalaste konventsioonide aruannetes (ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt ja konventsioon). Osaleme rahvusvahelistel konverentsidel, FUENi kongressil, ÜRO, IOM ja ECRI aruteludel ja muudel olulistel üritustel.

ERÜ-sse kuulub 29 organisatsiooni: Eestimaa Poolakate Selts "Polonia", Eesti Juudi Kogukond, Eesti-Mordva Selts, Udmurdi Ühing "Ošmes", Folklooriansambel "Zurba", Tšuvaši Kultuuriselts, Tatari Kultuurikeskus "Yoldõz", Narva Linna Usbeki Kultuuriselts "Sogdiana", Tallinna Mari Selts, Tallinna Baškiiri Kultuuriühendus "Agizel", Eesti Moldova Ühing, Tatari Kogukond Eestis, Udmurdi ühing „Jumšangur“, Vasalemma Valla Rahvuste Selts, Tartu Marilaste Liit, Eestimaa Sakslaste Selts, Tartu Sakslaste Selts, Läti Kultuuriselts, Kasahhi Kultuuriühing "ABAI", Munkacsy M. nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühing, Tartu Läti Selts, Usbeki Kultuuriselts NUR, Seto lauluselts "Sõsarõ", Usbeki Kultuuriselts "Safar", Rootsi-Mihkli Kogudus, Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Eesti Leedulaste Ühendus, Eesti Aserbaidžaani Kogukond, Ukraina Naiste Liit Eestis, Eesti Ukrainlaste Kongress, Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon.

Järjepidevate tegevustega  nagu Etnolaat, kontserdid, esinemised meedias, Eestimaa Rahvuste Foorum, koolitused, näitused, töötoad ja töö lastega annab ERÜ oma panuse rahvusliku, paikkondliku ja kogukondliku identiteedi kindlustamisse, rahvuste ajaloolise kultuurimälu ja vaimse kultuuripärandi säilitamisse, põlvkondade vaheliste sidemete väärtustamisse, tänapäeva Eesti kultuuriruumi mitmekesistamisse ja rikastamisse – et Eestis elavad rahvusvähemused tunneksid end Eesti ühiskonna võrdväärsete liikmetena.

Peamisteks ERÜ koostööpartneriteks on Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Keele Instituut, Tallinna Rahvaülikool, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Fenno-Ugria Asutus, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, ülikoolid, raamatukogud, koolid, erinevad seltsimajad jne. ERÜ aitab läbi erinevate avalike sündmuste ja koostöö Eestis tegutsevate organisatsioonidega kaasa sidusa ja tolerantse ühiskonna kujunemisele Eestis, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskondlikes tegemistes ning jagavad demokraatlikke väärtusi.