Sisukord:
Irene Käosaar: Leiame lauldes ühise keele!
20. augustil on kõik oodatud suurele Narva kooslaulmispeole "Sõida tasa üle silla“
25. augustist saab taas tasuta eesti keele kursustele registreeruda
Septembri alguses toimub eesti keele õppimise võimalusi tutvustav mess KU-KУ
Uus õppeaasta Narva eesti keele majas
Uus õppeaasta Tallinna eesti keele majas
Suvine keeleõpe pakkus rõõmu nii õppijatele üle Eesti kui ka eestlastele, kes elavad välismaal
Integratsiooni Sihtasutuse suvetegevustes löövad kaasa erineva kultuuritaustaga inimesed
Valga roma kogukonna mentorid viisid läbi noorte linnalaagri
Aasta lõimumispreemiatele saab kandidaate esitada veel kuni 13. septembrini
Meie hanked ja taotlusvoorud
Meie kalender
30 aastat. 30 aastat iseseisvust, mida oleme ise kogenud. Kuidas see kõik algas? Eks ikka laulmisega. Laulda vabalt, laulda koos, koos mitme rahvusega. Minu jaoks algas 1991. aasta 20. august laulva revolutsiooni aastal – 1988 – lõpetasin tol kevadel keskkooli, helge ja põnev tulevik oli ees, lootus Eesti riigi taasiseseisvumisele oli suur.
Täna, aastal 2021, kutsun teid Narva, et taas koos laulda ja tähistada meie Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Laulame koos erinevates keeltes südamelähedasi laule Integratsiooni Sihtasutuse korraldataval kooslaulmispeol “Sõida tasa üle silla”, mis toimub 20. augustil Narva EV100 pargis.
Kooslaulmispeol ehitame sildu, mis ühendavad erinevaid inimesi, ajastuid, piirkondi ja kultuure ning leiame lauldes ühise keele.
Soovin väga, et meil kõigil oleks südames ja meeltes oma sillad – ikka need, mis ühendavad ja meid üksteisega kokku viivad!
Irene Käosaar
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja
Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava unikaalse kontsertlavastuse eesmärk on viia kokku eri rahvustest, erineva emakeelega ja erinevates regioonides elavad inimesed, et koos laulda südamelähedasi laule tähistamaks Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva.
See pidu on sillaks erinevate kogukondade vahel, sest kooslaulmispeost on kutsutud osa võtma kõik Eestis elanikud - olgu nad koorilauljad või lihtsalt inimesed, kellele meeldib muusika ja laulmine. Sündmust saab jälgida ka veebiülekandena.
Kooslaulmispeo „Sõida tasa üle silla!“ repertuaaris on nii laulupidude traditsioonilised isamaalised laulud kui ka Narvale iseloomulikud rahva lemmiklood. Lauldakse nii eesti, vene, valgevene, ukraina kui ka ingeri laule. Eeslauljateks on kohalikud solistid, laulukoorid ja Narva eesti keele maja tandemkoor. Produtsendid on Anna Farafonova ja Alo Puustak, lavastajad Krismar Rosin ja Ave Landrat, kunstnik Deniss Polubojarov ning videokunstnik Alyona Movko-Mägi.
Kontsertetendus toimub Narva EV100 pargis ning sissepääs on tasuta. Üritusel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Alla 18-aastased noored ei pea COVID tõendit esitama. Täpsem info siit.
Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel integratsioon.ee algab 25. augustil kell 10 registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kokku alustab 91 õpperühma, kuhu on oodatud 1456 keeleõppijat.
Integratsiooni Sihtasutus pakub eesti suhtluskeele A1-C1 taseme tasuta kursusi täiskasvanutele alates 18. eluaastast. Kursused mahuga 120 akadeemilist tundi kestavad septembrist detsembrini.
Eesti keele kursused toimuvad nii kontaktõppe vormis kui ka veebis. Kontaktõppes saab osaleda Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel (sh Ahtmes), Tartus, Pärnus ja Sillamäel. Registreerudes peab õppija arvestama, et vajadusel tuleb kontaktõppest veebiõppesse üle minna. Samuti võib olenevalt viirusolukorrast tekkida vajadus esitada tundi tulles COVID tõend.
Sujuvamaks registreerumiseks palume eelnevalt tutvuda kursustele registreerimise reeglitega ning testida varakult oma keeleoskust. Kursuste tunniplaanid avaldatakse veebilehel nädal enne registreerimise avamist. Kursustele registreeruda saab end ametlikult identifitseerides.
Järgmine võimalus kursustele registreerumiseks avaneb oktoobris. Siis pakub Integratsiooni Sihtasutus veel 240 õppekohta kontaktõppe vormis Ida-Virumaal (nt Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Ahtme ja Kiviõli piirkonnas) ja 128 veebikursuste õppekohta, kus saavad osaleda keelehuvilised üle Eesti.
Lisaks septembris algavatele keelekursustele pakume ka teisi keeleõppe võimalusi, millest saab juba täna osa võtta või plaani võtta.
Teised tasuta eesti keele õppe võimalused:
Parimat keeleõppe vormi aitab valida nõustaja. Nõustaja soovitab vastavalt inimese keeleõppe vajadusele, motivatsioonile ja õpikogemusele talle sobivaima keeleõppe vormi kas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade või sobiva koolituspakkuja juures. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.
Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav KU-KY pakub infot keeleõppevõimaluste kohta ja ka rohkesti toredat meelelahutust. Mess toimub kahes linnas: 4. septembril Kohtla-Järvel ja 18. septembril Tallinnas ning on jälgitav ka veebi kaudu.
Messile on oodatud erineva eesti keele oskuse ja erinevate keeleõppevajadustega täiskasvanud, et tutvuda uusimate metoodikatega ja valida endale sobiv keeleõppe vorm. Igal täistunnil toimub messialal loterii, on avatud kohvik ning toimuvad lõbusad tegevused lastele.
Partnerite kaasabil on messil võimalik valida sobivat keeleõppevormi, tutvuda värskete õppematerjalidega, mängida keeleõppemänge, saada nõu keeleõppeeksamiks valmistumisel, tutvuda keelekümbluse metoodikaga, osaleda keelekohvikus ja õpitubades ning teha palju muud põnevat.
Mess toimub 4. septembril kell 10-15 Kohtla-Järvel TalTech Virumaa Kolledžis ning 18. septembril kell 10-16 Tallinna Lauluväljakul ning on osalejatele tasuta. Messil pakutavat on võimalik jälgida ka veebi kaudu. Täpsem info siit.
Tegevust viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ raames.
Narva eesti keele maja avab sel sügisel 13 keelekursuse gruppi A1-C1-tasemel, kus asub õppima 210 inimest, neist kolm gruppi hakkavad õppima veebis. Lisaks toimub viis osaoskuste kursust kokku veel 90 inimesele.
“Lisaks keelekursustele on meie majas taas oodata mitmeid keeleõpet toetavaid ja maailmapilti avardavaid tegevusi. Alustame ka kursuste ja kohtumiste sarjadega, mis annavad sügavamaid teadmisi eesti kultuurist ning aitavad lihvida juba spetsiifilisemaid keeleaspekte, näiteks kirjutamis- või lugemisoskust, samuti esinemisoskust, jätkub ka eriti populaarseks osutunud praktiline häälduskursus,” ütles Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova.
Uue formaadina käivitub loomekursus B1-taseme õppijatele. Kursusel saab õppida eesti keelt läbi loominguliste tegevuste. Osalejad panevad oma mõtted ja tunded paberile, loevad ja näitlevad ning jagavad oma loomingut teistega. Jätkub keelepraktika sari „Mokalaat”, kus keeleõppijad teevad esitlusi endale olulistel teemadel: osalejad saavad võimaluse harjutada nii esinemisoskust, ammutada uut infot kui ka arutleda eesti keeles valitud teemal.
Septembris näitab Narva eesti keele maja juba teist aastat Matsalu loodusfilmide festivali filme. Publikuni tuuakse kõige värskemad looduse, inimese ja keskkonna seoste teemalised filmid tervest maailmast. Pärast filmide vaatamist ootavad osalejaid arutelud ja töötoad. Festival on osalejatele tasuta. Ootame nii koolinoori kui kõiki teisi filmihuvilisi!
Kõigi Narva eesti keele maja toimuvate ürituste kohta saab jooksvalt infot sündmuste kalendrist.
Tallinna eesti keele maja avab sügisel 18 õppegruppi A1-B2-tasemel, kuhu asub eesti keelt õppima ligi 300 keeleõppijat. Õpe toimub nii tavapärastel kontaktkursustel kui ka oludele kohaselt veebivormis. Sel hooajal on õppekavadesse lülitunud ka koostööprojekt Eesti Arhitektuurimuuseumiga: osa õppetööst toimub muuseumitundidena ja linnaruumis.
„Nii nagu varsemalt, pakume keeletundide kõrval rohkelt ka põnevaid suhtluspraktika ja kultuurikogemuse võimalusi. Olenemata koroona-aasta mõjutustest on Tallinna eesti keele maja selle talve ja suvehooaja peale kokku pakkunud jaanuarist juulini 37 erinevat keeleõpet toetavat tegevust, millest on osa võtnud juba 972 eesti keele huvilist,“ ütles Tallinna eesti keele maja juhataja Hedvig Evert. „Sügishooajal jätkame juba populaarseks saanud sarju nagu Metsamäng RMK radadel, Arhitektuuriretked Tallinna linnaruumis, Fotografiska toidukultuuri ja kunstijuttude vestlusringid, Suhtlusklubi edasijõudnutele ning Algaja õnn suhtlusklubi keeleõppega alustajatele. Uute tegevustena lisanduvad kavva Kalligraafia õpituba, Kirikureeded koos kontserdiga, Tallinna vanalinna legendide tuurid koos Jaak Juskega ja muud põnevat, mille kohta leiab juba jooksvalt infot meie sündmuste kalendrist,“ lisas Hedvig Evert.
Pärnus jätkab Tallinna eesti keele maja juba tuntuks saanud suhtlusklubi, Maailma rahvaste köökide toidutöötubade ja Laulame eesti keeles laulu- ja suhtlusringidega. Taas toimuvad ka väljasõidud eesti kultuuriga seotud paikadesse nagu C. R. Jakobsoni talu Kurgjal või L. Koidula majamuuseum.
Püsikoostööprojektidena on Tallinna eesti keele majal plaanis luua pikaajalised sillad erinevate kultuuriasutustega. Õppijatele avatakse uksed põnevatesse maailmadesse nagu Estonia ooperi- ja kontserdimaja telgitagused, Tallinna Keskraamatukogu erinevate filiaalide hingeelu ning Eesti Vabaõhumuuseumi pärimuskultuurimaailm.
Suvel jätkus Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud eesti keele õpe ja suhtluspraktika nii traditsioonilistel keelekursustel, keelekohvikutes, kultuuri ja keele klubides, keeleruleti ja lugemisklubi kohtumistel kui ka erinäolistel keeleõppekäikudel. Tegevusi jätkus üle Eesti.
Erinevates õpitubades harjutati suhtluskeelt, rikastati sõnavara ja sõlmiti sõprussuhteid. Pärnus õpiti tundma ja valmistama erinevate rahvusköökide roogasid ning tutvuti eesti muusika ja autoritega. Narva muuseumis ja Lahemaa pärimuskojas süveneti eesti rahvakultuuri saladustesse. Väljasõidud viisid keeleõppijaid näiteks Prangli kultuuri ja loodusega, Pärnumaa talude ja toidukultuuri ning Aidu tehismaastikega tutvuma. Metsamäng, Arhitektuuriretked, Kunstijutud jt keeleõpet toetavad kohtumised rikastasid keelesõprade silmaringi ja sõnavara.
Suve jooksul toimusid ka mitmed intensiivsed keeleõppelaagrid. Esmakordselt toimus eesti-inglise tandemlaager Jõgevamaal, eesti keele õppijate maaelulaager Saaremaal ning tandemkoori harjutuslaagrid Käsmus; augustis on plaanis veel eesti-vene tandemlaager Võrumaal. Välismaal elavatele noortele eestlastele korraldati traditsiooniline keelelaager Viljandimaal, kus oli võimalus õppida üheskoos eesti keelt, suhelda eestlastest eakaaslastega erinevatest riikidest ning õppida tundma Eesti kultuuri, mis aitab tugevdada sidet Eestiga.
Ühe tegevussuunana kutsub Integratsiooni Sihtasutus ellu ning aitab korraldada projekte, mis toovad kokku erineva emakeelega eestimaalasi ning lõimivad kogukondasid. Tegevuste eesmärgiks on kontaktide tihendamine erinevate rahvuste esindajate vahel ning teadlikkuse kasvatamine Eesti kultuurilisest mitmekesisusest.
8. ja 15. juunil viidi koostöös Eesti Instituudiga läbi seminar-töötoad “Kuidas disainida digikultuuriteenust eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmale”. Seminarid toimusid hübriidformaadis nii virtuaalselt Zoomi keskkonnas kui ka Eesti Instituudi kontoris Tallinnas. Seminaridel osales 20 kultuurikorraldajat ja kultuuriasutuste esindajat. Seminaride tulemusena kogusid ja vahetasid osalejad teadmisi kultuuriteenuste loomise ja virtuaalsete kultuurisündmuste läbiviimise kohta ning said tuge oma ideede edasi arendamisel.
Koostöös Smart Wood Stuudioga korraldati läbi suve kestev kohtumiste sari “KKK: kunst, keel ja kultuur”, mille raames külastavad kunstihuvilised Eesti kultuuriobjekte ja osalevad eestikeelsetes joonistamise töötubades ja aruteludes. Kunst kui ühine hobi on sillaks, mis aitab luua sõprussuhteid ning ühendab erineva kultuuritaustaga inimesi.
17. juulil viidi koos Eesti Arvutispordi Liiduga Objekt läbi sõbralik e-spordi matš Tartu ja Narva e-spordi meeskondade vahel. Kohtumise eesmärgiks oli e-spordi populariseerimine ning eesti- ja venekeelse kogukonna vahelise keelebarjääri kaotamine. Narvas jälgis mängu 23 huvilist, otseülekannet vaatas lisaks veel üle saja kaasaelaja.
Alates 2020. aasta juunist töötab Valgas kaks Integratsiooni Sihtasutuse roma kogukonna mentorit: Irina Anissimova ja Oleg Artemchuk. Nende tööks on koostöö edendamine roma perede, kohaliku omavalitsuse ja omavalitsusasutuste vahel, klientide individuaalne nõustamine ja neile tegevuste korraldamine. Eesmärk on tõsta noorte huvi hariduse vastu ning neid ühiskonna ellu rohkem kaasata.
12.-18. juulil viisid mentorid roma noortele läbi linnalaagri. Viisteist 8-21-aastast osalejat said uusi teadmisi erinevates valdkondades alates kirjandusest, ajaloost kuni füüsika ja inseneritööni. Noored osalesid koolitustel ja praktilistes töötubades ning tegid väljasõite teistesse Eestimaa piirkondadesse. Kuna seni ei ole paljudel Valga roma noortel olnud võimalust erinevaid Eesti paiku külastada, siis tänu laagrile rikastasid teismelised oma teadmisi kogu riigi kohta. Lapsed ise hindasid kõige põnevamaks Ahhaa keskuses, Peipsimaa külastuskeskuses, Pavel Varunini töötoas ja Valga Militaarmuuseumis veedetud aega.
Mentor Olegi sõnul loodi laagri päevakava spetsiaalselt roma noorte haridusalase inspireerimise eesmärgil. Ta toob esile, et lisaks uutele teadmistele andsid väljasõidud lastele ka võimaluse sotsiaalset käitumist praktiseerida ning iseseisvust harjutada. Oleg usub, et tänu mentorite tegevusele mõistavad romad, et nad ei ole kõrvalejäetud ning on riigi jaoks teistega võrdväärselt olulised. Mentor Irina lisab, et noored on selle aastaga muutunud avatumaks, on hakanud nõu ja abi küsima, tekkinud on soov õppida ja töötada.
Edasisi plaane Valga roma kogukonna toetamiseks on mitmeid. Irina sõnul on tarvis jätkata tööd peredega ja avada lastega töötamiseks pühapäevakool. Lähiajal tuleb olla kuuele inimesele abiks töö leidmisel ning viiele noorele innustajaks õpingute jätkamisel. Oleg lisab, et tulevikus on unistus korraldada õppelaagreid ka välismaal.
Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.
Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias. Konkursile on oodatud projektid, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 23. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt 12. septembril 2021.
Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:
- aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
- aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
- aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
- aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).
Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.
Lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.
Avatud on teavituskampaania hange eesti keelest erineva emakeelega muuseumi- ja teatrikülastajatele. Augustis avaneb Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuurisündmuste taotlusvooru teine osa. Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt.
Suvi pole veel läbi ja sündmusi jätkub veel! 17.-18. augustil osaleb Integratsiooni Sihtasutus linnade ja valdade päeval, et tutvustada riigi poolt pakutavaid lõimumisvaldkonna teenuseid, 20. augustil tähistame Narvas kooslaulmispeoga Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva, 22. augustil algab eesti-vene tandemlaager Võrumaal, 4. ja 11. septembril jagatakse infot eesti keele messil KU-KY, septembri teises pooles kutsume kõiki Narva Matsalu loodusfilmide festivali programmi nautima.
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.
Meie uudised
Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.
