Ida-Viru Ettevõtluskeskus avab Ida-Virumaal koostöös Integratsiooni Sihtasutusega ja Šveitsi–Eesti koostööprogrammi toel taaskord menuka öökino! 8.–29. augustini rändab öökino juba neljandat suve läbi maakonna nii juba tuttavates kui ka uutes asukohtades. Sel aastal alustatakse Mäetaguse mõisa pargis, seejärel kohtutakse Kohtla-Järvel Ahtme keskväljakul, Narva-Jõesuu tuletorni alal, Kiviõli keskväljakul ja programmi lõpp on Sillamäe Mere puiestee treppidel.

Ida-Viru Ettevõtluskeskus kirjutab: Kinoõhtud on sel aastal keskendunud peamiselt Eesti filmidele ja programmi fookuses on erinevad veega seotud filmid, sest asub ju Ida-Virumaa lausa kolme vee vahel. Aga loomulikult oleme uhked oma lõunanaabrite saavutatu üle ja näitame kahel õhtul animafilmi “Vooluga kaasa”, mis tõi esmakordselt neile nii Kuldgloobuse kui ka Oscari võidu animatsiooni kategoorias. Lisaks teeme programmiga kummarduse spordile sest Tallinn on Euroopa Spordipealinn 2025.aastal. Näitame Eesti tennisetähe Anett Kontaveidi elust tehtud värsket dokumentaalfilmi “Anett” ja lisaks oleme valinud ka filmiklassika sõpradele pühendanud õhtusse motospordiga seotud legendaarse mängufilmi “Vallatud kurvid”, mille rezissööriks on Ida-Virumaalt pärit Kaljo Kiisk. Filmiklassika kõrval oleme programmi lisanud 2024.a. ühe märgilisema Eesti noore põlvkonna liigutava mängufilmi “Fränk”, režissöör Tõnis Pill, mis on kinodes juba kogunud 100 000 vaatajat ning algatanud arutelusid meie ühiskonna valusatel, kuid olulistel teemadel.

Erilinastus!

14. augustil algusega kell 20.00 toimub Toila Seltsimajas öökino raames uue rahvusvahelisel kaastootmisel valminud mängufilmi "Rootsi torpeedo" ERILINASTUS ja kohtumine filmi tegijatega. Film on osaliselt filmitud Toila rannas.

Erilinastus on huvilistele tasuta, osalemine EELREGISTREERUMISE alusel FIENTA keskkonnas. Lähemalt saab filmi kohta lugeda SIIT. 

Kogu öökino kava leiate SIIT

Öökino tegevusi toetab Šveitsi–Eesti koostööprogramm, millega toetatakse tegevusi, mis aitavad eri rahvusest ja keeletaustaga inimestel paremini sulanduda Eesti ühiskonda. Programmi eesmärk on tugevdada ühtekuuluvust ning pakkuda võimalusi osaleda kultuuri- ja haridustegevustes. Toetatakse näiteks eesti keele õppimist, Eesti kultuuri tundmaõppimist, digiteenuste ja vabatahtlike valdkonna arendamist ning üritusi, mis toovad kokku eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Programmi tegevused aitavad paremini mõista Eesti eluolu ning leida oma koht siin ühiskonnas. Programmi viib ellu Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutuse ja teiste partneritega.

Integratsiooni Sihtasutus toetab 24 rahvusvähemuste huvikooli oma emakeele ja kultuuri õpetamiseks. Toetuse abil õpetatakse kultuuriseltside juures lastele armeenia, araabia, aserbaidžaani, gruusia, kabardiini-tšerkessi, korea, läti, mari, soome, tatari, ukraina ning vene keelt ja kultuuri. Kokku on oma kodukeele õppimiseks toetust saavaid lapsi 737.

Koolidele antav toetus aitab kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste päritolu- või emakeele õppimisele, selle säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele. Seda selleks, et oma kultuuri traditsioon püsiks ka laste seas elujõulisena. 

Eestis elavatele etnilistele vähemustele on tagatud nende keele ja kultuurilise eripära säilitamise võimalused mitmel eri viisil. Üks olulisemaid on lastele ja noortele emakeele ja kodukultuuri õpetamise võimaldamine. Rahvusvähemuste keelte ja kultuuride hoidmine rikastab ühiskonda, aitab säilitada kultuurilist pärandit ja kujundada noortest tugeva identiteediga ühiskonnaliikmed. Eesti on üks eeskujulikemaid näiteid maailma riikidest, kus riiklikult toetatakse vähemusrahvuste keele- ja kultuuriõpet, ja see on võimaldatud kõikidele vähemustele.

Integratsiooni Sihtasutus on rahvusvähemuste huvikoole ja nende poolt korraldatavat emakeeleõpet toetanud juba alates 2003. aastast. Aastatel 2018-2024 kandus toetuste eraldamine üle Haridus- ja Teadusministeeriumisse ning alates käesolevast aastast tegeleb sellega taas meie sihtasutus. Eraldatud toetuste eest on huvikoolid varasemalt lisaks õppetööle korraldanud muuseumite ja näituste külastusi, käidud on etendustel, korraldatud rahvuspühade tähistamist, soetatud õppematerjale ja rahvariideid ning palju muud.

Rohkem teavet toetuse saajatest leiate SIIT 

Ootame kõiki reedel, 8. augustil 2025 kell 16.30 Paidesse, Arvamusfestivali Kultuuririkkuse alale, et otsida vastust küsimusele: Täna uussisserändaja – homme eestlane?

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud arutelus keskendume sellele, kuidas ja millal muutub uussisserändaja ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Kes otsustab, millal „võõrast“ saab „oma“? Kui kaua peab elama Eestis, et sind eestlaseks peetakse – või kas see on üldse võimalik?

Arutelus uurime, mis toob inimesi Eestisse ja kuidas see mõjutab meie kogukonda, valimisi ja identiteeti järgmise 10–15 aasta jooksul. Samuti arutletakse, kui valmis on Eesti ühiskond ja riik uusi tulijaid vastu võtma ja lõimima.

Vestlusringis osalevad Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev, EKRE esindaja Mart Kallas, Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp ja Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson. Arutelu juhib ERRi ajakirjanik Johannes Tralla.

TUTVUSTUSED

Ain Käpp on Palace Hotel Tallinna ja Radisson Collection Hotel Tallinna operaatorfirma juht ja üks omanikest. Ta juhib Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma ning panustab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuses. Üle 30 aasta hotellinduses on ta keskendunud sellele, kuidas luua parimat külalislahkust ja arendada meeskondi. Ain usub, et igaüks, kes panustab Eesti arengusse, väärib kuuluvustunnet ja tunnustust.

Mart Kallas on kolumnist ja arvamusliider, Eesti Konservatiivse Erakonna liige. Ta on tuntud oma rahvuskonservatiivsete vaadete poolest. Tema seisukohad keskenduvad Eesti kui rahvusriigi identiteedi ja kultuurilise järjepidevuse hoidmisele, samuti kriitilisele pilgule sisserände ja lõimumise teemadel. Mart toob arutelusse küsimuse, kui palju ja kuidas peaks Eesti uussisserändajaid vastu võtma ning kas ja millistel tingimustel „võõras“ saab üldse „oma“.

Tiit Tammaru on Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor. Ta uurib rännet, linnastumist ja sotsiaalset lõimumist, pakkudes teaduspõhist vaadet, kuidas kujuneb kuuluvustunne ja millised tegurid mõjutavad sisserändajate lõimumist.

Mari-Liis Jakobson on Tallinna Ülikooli politoloog ja sotsioloog, kes uurib kodakondsust, rännet ja poliitilist osalust. Ta keskendub sellele, kuidas uussisserändajad saavad „meie inimesteks“ ja millist rolli mängivad siin riik, kogukonnad ja demokraatia.

Dmitri Moskovtsev on Integratsiooni Sihtasutuse juhataja, kes tegeleb praktiliste lahendustega, et toetada uussisserändajate ja vähemusgruppide lõimumist. Tema töö keskendub sellele, kuidas „võõrast“ saab „oma“ keeleõppe, kogukonnatöö ja koostöö kaudu.

Kutsume kõiki huvilisi kaasa mõtlema ja oma arvamust avaldama – sest just ühine arutelu kujundab, milline on Eesti kuuluvus- ja lõimumisvõime tulevikus.

Liitu ka meie Facebooki evendiga: https://fb.me/e/6DbRvKAYc 

Alates augustist ja septembrist alustavad erinevates Eesti paikades 10  eesti keele ja kultuuri tundmise klubi. Klubid toimuvad Tallinna eri linnaosades, Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus ning on mõeldud täiskasvanutele, kes soovivad oma eesti keele oskust veelgi arendada ja keelekasutuses enesekindlamaks muutuda.

Klubid on mõeldud täiskasvanutele (alates 18. eluaastast), kes on lõpetanud eesti keele kursuse või edukalt sooritanud B1, B2 või C1 taseme keeleeksami. Igas klubis on 20 kohta. Klubiga saavad liituda inimesed, kes ei ole osalenud Integratsiooni Sihtasutuse klubides 2023. ega 2024. aastal ja 2025. a esimesel poolaastal.

Klubides ei toimu traditsioonilisi keeletunde, vaid kohtumised on mitmekesised ja kaasavad. Osalejad saavad praktiseerida eesti keelt vabamas õhkkonnas, kohtuda eesti keelt emakeelena rääkivate külalistega, arutada päevakajalistel ja igapäevastel teemadel ning osaleda õppekäikudel, mis viivad erinevatesse kultuuriliselt rikastavatesse paikadesse. Sellised kohtumised loovad loomuliku keelekeskkonna ja aitavad vabaneda keelebarjäärist.

Klubi liikmed kohtuvad üks kord nädalas ning kokku toimub poole aasta jooksul 30 kohtumist, millest 6 on õppekäigud.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubide eesmärk on toetada eesti keele oskuse säilitamist ja arendamist, tugevdada sidet Eesti kultuuriruumiga ning pakkuda tuge inimestele, kes soovivad paremini ühiskonnas toime tulla. Klubi aitab osalejatel saada juurde nii keelelist kindlustunnet kui ka teadmisi Eesti elu, kultuuri ja inimeste kohta.

Registreerumine klubidesse alates 24. juulist kell 14.

1) Tallinn https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15501 Korraldaja Eesti Vabaõhumuuseum

2) Tallinn https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15513 Korraldaja Tallinna Rahvaülikool

3) Tallinn https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15511 Korraldaja 1-koolitus MTÜ

4) Tallinn https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15512 Korraldaja 1-koolitus MTÜ 

5) Tartu https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15504 Korraldaja Algus OÜ

6) Tartu https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15502 Korraldaja Sihtasutus Tartu Rahvaülikool

7) Pärnu https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15505 Korraldaja Algus OÜ

8) Jõhvi https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15498 Korraldaja Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ

9) Narva I https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15499  Korraldaja Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ

10) Narva II https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15500 Korraldaja Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ

Klubi rahastamisallikas on Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.1 „Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine“.