2024. aasta on Eesti kultuuririkkuse teema-aasta. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. Avame kultuuririkkuse aasta kõigis maakondades erinäoliste sündmustega, millest saad pere ja sõpradega osa võtta. Vali sobiv sündmus ja ühine meiega!

AVASÜNDMUSED

Saaremaal: 13.01 Orissaare kultuurikeskuses kultuuririkkuse aasta avapidu ja maakonna kandlepäev. Uuri lähemalt

Jõgevamaal: 13.01 kõikide kirikute kellamäng ning Mustvee kultuurikeskuses kultuuririkkuse aasta avasündmusel õpitoad, liikumismängud, rahvatants, saanisõit jt tegevused. Uuri lähemalt

Valgamaal: 13.01 Otepää, Valga ja Tõrva kultuurimajas koguperemälumäng kultuurilise mitmekesisuse teemadel. Uuri lähemalt

Lääne-Virumaal: 13.01 Rakvere keskväljakul avasündmus kohalike tantsugruppide ja ansambel Põhja-Tallinnaga Uuri lähemalt Perekesksed ühised spordimängud ja kohalike kultuuriseltside esinemised Väike-Maarjas Ebavere mäel Uuri lähemalt, Rakke kultuurikeskuses Uuri lähemalt, Aseri vabaajakeskuses, Viru-Nigula spordihoones ja Kunda spordikeskuses Uuri lähemalt.

Raplamaal: 13.01 Juuru rahvamajas rahvaste tantsuklubi eesti, maride jt rahvaste tantsude ja toidukultuuri tutvustamisega. Uuri lähemalt

Ida-Virumaal: 13.01 Jõhvi Pargi kaubanduskeskuses kultuuririkkuse aasta avasündmus rahvalaulude ja -tantsude ning ühiste laulumängudega. Esinevad ka Ruslan ja Rute Trochinsky. Uuri lähemalt

Harjumaal: 13.01 Loksa kultuurikeskuses kontsert kohalike muusika- ja tantsukollektiividega, kõlavad ka eesti, vene, valgevene ja gruusia rahvalaulud. Uuri lähemalt

Järvamaal: 13.01 Paide linnas matk ja orienteerumine ning ajakeskuse Wittenstein hoovis Uku Suviste ja Paide linnaorkestri kontsert, ruumides töötoad. Uuri lähemalt

Tartumaal: 13.01 Tartu Raekoja platsi uisuväljakul maakonna rahvusvähemuste seltside esitlus rahvusliku muusika ja uisutamisega. Uuri lähemalt

Viljandimaal: 13.01 liikumismäng erinevates omavalitsustes, seejärel Viljandis Sakala keskuses pidu Mulgi toidukultuuri tutvustamise ja ühistantsudega Karmoškakamraadide saatel. Uuri lähemalt

Pärnumaal: 13.01 Kabli seltsimajas kihnu ja läti pärimuskultuuri tutvustamine tantsude ja toitudega. Uuri lähemalt

Võrumaal: 13.01 kõigis maakonna omavalitsustes (Antsla, Rõuge, Võru, Lasva, Värska) sõidab ringi kultuuribuss esinejatega, toimuvad kontserdid tantsude, koorilaulu ja rahvapillimängijatega. Uuri lähemalt

Tallinnas: 13.01 kell 13.00 Tallinna Muusika- ja Balletikoolis rahvaste tantsud ja laulud, töötoad, liikumismängud. Kultuuriministri juhtimisel toimub teema-aasta üleandmine liikumisaastalt kultuuririkkuse aastale. Uuri lähemalt

Põlvamaal: 12.01 Kultuurkapitali kohalike aastapreemiate gala põimib kokku liikumisaasta, sauna-aasta ja kultuuririkkuse aastaga. Esineb ingerisoome tantsutrupp Röntyskä. Uuri lähemalt

Hiiumaal: 12.01 Kõrgessaare vabaajakeskuses uue kultuuriaasta vastuvõtmine Hiiumaa seltsidega – Kohvilähkrid, Odratolgused, Koldselõuamehed, Vandiraiujad, Varatõusjad jne. Esinevad Tsirkusetalu tuleetendusega, rahvatantsijad ja mandrilt VLÜ lõõtspillidega. Uuri lähemalt

Läänemaal: 6.01 Haapsalu vanalinnas kolmekuningapäeva laat, esinevad ka folklooriansamblid Suprjadki Narvast ja Bõliina Haapsalust, mustlastantsijad jt. Uuri lähemalt

Ühist koostegutsemise rõõmu pakkuvaid üritusi viivad läbi kultuuririkkuse aastat korraldav Integratsiooni Sihtasutus, eesti kultuuriseltse ühendav Eesti Rahvuskultuuri Keskus ja ajalooliselt rahvusvähemusi koondav Eestimaa Rahvuste Ühendus. Toeks on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja kohalikud omavalitsused.

ROHKEM INFOT

Avaldame kogu täpse info kultuuririkkuse aasta sündmuste kalendris, kust leiate teisi ettevõtmisi ja kuhu saate tasuta oma sündmusi lisada.

Mida veel kultuuririkkuse aasta toob, saate lugeda intervjuust teema-aasta projektijuht Eero Raunaga.

Täname, et soovite lisada kultuuririkkuse aasta kalendrisse enda sündmuse, millega tähistada Eesti kultuuririkkust!

Vaatame esitatud info läbi ja anname tagasisidet hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Kui selle aja jooksul tekib küsimusi, siis palun kirjutage meile e-aadressile 2024@integratsioon.ee.

Ladusa koostöö eest ette tänades

Kultuuririkkuse aasta meeskond

Rohkem infot Eesti kultuurilise mitmekesisuse ja sellega seonduva kohta leiad alltoodud avalikest andmebaasidest, uuringute tulemustest ning muudest infoallikatest.

Kui soovid täiendada kultuurilise mitmekesisuse infoallikate loetelu mõne uuringu, andmebaasi, sündmuse või muuga, siis jaga infot meiega, kirjutades 2024@integratsioon.ee.

 

STATISTILISED ANDMED

Statistikaameti andmebaas: Statistikaamet

Eesti rändestatistika: Kultuuriministeerium

Euroopa Statistikaameti andmebaas: Eurostat

Maailma rahvastiku ülevaade

 

UURINGUD

Eesti ühiskonna lõimumise monitooringud (kord kahe aasta jooksul): Kultuuriministeerium

Avaliku arvamuse uuringud (kord kvartalis): Riigikantselei

 

ARENGUKAVAD

Sidusa Eesti arengukava: Kultuuriministeerium

Üleilmse eestluse tegevuskava: Välisministeerium

 

SÜNDMUSED

Lõimumiskonverents: Integratsiooni Sihtasutus

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Kui palju on kogukondi Eestis elavate rahvusvähemustes seas? Nagu Eesti kogukondigi – neid on rohkem kui üks!

Eesti on hoolimata oma väiksusest kultuuriliselt väga rikas ja mitmekesine riik. Siin on aegade jooksul elanud ja elab ka praegu paljude eri rahvuste esindajaid. 

Eesti omakultuuri on mõjutanud peamiselt soome-ugri, germaani ja slaavi kultuur. Iga eestlastega kokku puutunud rahvas on kaasa toonud oma traditsioone, keeli ja uskumusi. Oleme uhked selle üle, et Eestis on eri rahvuste esindajatel olnud võimalus säilitada oma kultuuripärandit ja traditsioone ning need on saanud osaks meie enda kultuurist. Seetõttu saab siin nautida väga eriilmelisi kultuurisündmusi, mitmekesiseid rahvustoite, maailma rahvaste muusikat ja muid ühiskonda vääristavaid tegevusi.

Meie kultuuririkkus avaldub ka keeltes, mida Eestis tavapäraselt räägitakse. Tänu eri kultuuride panusele on Eesti kirjandus- ja kultuuripärand rikas nii žanrite kui ka vormide poolest – sellest osasaamine on avardav kogemus, mis võimaldab kõigil Eesti inimestel mõista ja austada teisi kultuure ning luua suhteid teiste rahvuste esindajatega. See teebki Eestist avatud ja areneva riigi.

Tasub teada:

> 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvuse esindajaid. Kõige suuremad rahvusrühmad on eestlased (919 693), venelased (315 242), ukrainlased (2023. aasta algul ligikaudu 60 000), valgevenelased (11 605), soomlased (8543) ja lätlased (3827). 

> Eestis tegutseb üle 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Ligi 290 seltsi on koondunud 17 ühendusse, mida omakorda ühendab Kultuuriministeeriumi juures tegutsev rahvusvähemuste kultuurinõukoda.

> Rahvusvähemuste kultuuriseltside algatusel tegutseb Eestis 32 huvikooli, kus hoitakse elus oma rahva keelt, kombestikku käsitööoskusi.

> 24. septembril tähistame Eestimaa rahvuste päeva.

 

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Kui palju on eestlaste kogukondi? Kindel vastus – rohkem kui üks!

Nii nagu ilu peitub vaataja silmades, nii mõistame ja tunnustame erinevalt ka kultuuririkkust. Eesti rahvus ja eesti rahvuskultuur on alati tuginenud kogukondade kirevusele ja samas ühisele tahtele olla omanäoline rahvas ja kultuur maailmas. Nii on see ka tänapäeval: kui püüda loetleda eestlaste kogukondi, on võimalusi otsatu arv. Näiteks, eesti keelt kõnelejate erivajadustest lähtuvalt on eestlaste seas vähemalt kaks kogukonda, eesti keele murrete lõikes – vähemalt 3*, elukohariikide lõikes – vähemalt 31**, linnade lõikes – vähemalt 47, valdade lõikes – vähemalt 64, rahvariidemustrite lõikes – vähemalt 117***, rahvuskultuuri seltside lõikes – vähemalt 1300, külade lõikes – vähemalt 4438 kogukonda.

Tasub teada:

> Eestis on ajalooliselt räägitud kahte suuremat põliskeelt – põhja- ja lõunaeesti keelt, millel on mitmeid murdeid ja murrakuid. Lisaks on kolmanda rühmana eristatud kirderanniku murret.

> 2021. aastal rahvaloenduse andmetel räägib mõnda murdekeelt ca 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust****. Suurim murdekeele kõnelejate osakaal on Võru (74%), Põlva (60%) ja Saare maakonnas (42%). Kogu Eestit vaadates paistab silma Võru murderühm, mille murrakuid räägib 11% eesti emakeelega rahvastikust.

 

* https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel#Murded

** https://globalestonian.com/et/global-estonians-in-numbers

*** https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvar%C3%B5ivad

**** Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad

Kuidas mõõta Eesti kultuuririkkust? Kuidas seda ka ei teeks, tulemus on üks – see meie ühine väärtus on hoomamatult suur!

Eesti kultuuririkkust saab mõõta mitmel moel. Alustada võiks sellest, millest algab kultuuririkkus ise – iga inimese isikupärast. Järgmisena tasub avastada rahvuslikest omapäradest tulenevaid erinevusi ja sarnasusi, mille lõputa loetelu algab ainulaadsetest keeltest ja iidsetest kommetest. Veelgi laiemalt on kultuuririkkus meie argipäeva osa – alates maitseelamusi pakkuvatest toitudest kuni pilku püüdvate hooneteni.

Statistikaandmed kinnitavad, et tänapäeval Eesti on kultuuririkkam kui kunagi varem. Näiteks on omamoodi rekordini jõudnud nende rahvaste arv, kellele Eesti on koduks. Eesti Vabariigi kõige esimese rahvaloenduse andmetel* (1922. aastal) elasid Eestis lisaks eestlastele venelased, sakslased, rootslased, juudid, lätlased, poolakad, soomlased ja veel mitme rahva esindajad. Nende kogukonnad moodustasid elanikkonnas kokku 12,5%. Viimase rahvaloenduse andmetel** (2021. aastal) on teiste rahvaste esindajate osakaal Eesti elanikkonnas suurenenud 27,5%-ni. Suuremad rahvusvähemuste kogukonnad on vene, soome, läti, saksa, juudi, ukraina ja valgevene päritolu***.

Rekordsuur on nüüd ka Eestis räägitavate emakeelte arv. Värskeima rahvaloenduse andmetel on Eestis kõneldavate emakeelte arv kasvanud 243-ni**. Eesti keelt räägib 84% eestimaalastest, seejuures 67% emakeelena ja 17% võõrkeelena****. Eesti keelt emakeelena kõnelejate seast räägib omakorda 17% mõnda murdekeelt**. Teistest emakeeltest räägivad eestimaalased enim vene, ukraina, soome, inglise ja läti keelt****.

Tasub teada:

> 2023. aasta 1. detsembri seisuga elab Eestis 1 365 884 inimest. 925 892 elanikku on märkinud oma rahvuseks „eestlane“ ja 67% inimest on märkinud oma emakeeleks „eesti keele“***.

> Viimasel aastakümnel kõige suurema kasvuhüppe Eesti kogukondade seas on teinud igbod, keda 2011. aastal loendati 1 ja 2022. aastal juba 152 inimest***. Eestimaalaste rahvuste loetelu leiad sellelt lingilt.

> Vanimad keeled, mida eestimaalased emakeelena räägivad, on heebrea ja tamili keel. Suurima kõnelejate hulgaga lisandunud emakeeled on iraani, Nigeri-Kordofani, sindhi ja mandari keel.*** Eestis kõneldavate emakeelte loetelu näed sellel lingil.

 

* Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust (lk 119–121)

** Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad

*** Millised rahvused elavad Eestis?

**** Rahvaloendus. 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt

***** Eestis kõneldakse 243 emakeelt

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Eesti inimestele on koduks mitte ainult võrratu Eesti, vaid kogu hoomamatult suur maailm. Statistikaameti andmetel* elab teistes riikides üle 190 000 Eestist pärit inimese. See tähendab, et rohkem kui 15% eesti juurtega inimesi elab välismaal. Igal aastal naaseb Eestisse elama ligikaudu 7000 siit pärit inimest.

Aegade suurim väljaränne Eestist toimus Teise maailmasõja eel. Eesti juurtega inimesed leidsid uue kodu peamiselt Saksamaal ja Rootsis, samuti Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Ühendkuningriigis. Maailma eri paikades tärganud eesti kogukonnad lõid organisatsioone, et hoida ühendust nii omakeskis kui ka kodumaaga. Mitmekesiste algatuste abil püüdsid nad säilitada ja edasi anda hindamatu rikkust – eesti kultuuri.

Aastate eest alustatut jätkavad eesti juurtega inimesi ühendavad organisatsioonid veelgi rohkemates riikides. Üleilmse eestluse programmi** raames kogutud andmetel ühendab eesti kogukondi 577 organisatsiooni, mille meie inimesed on loonud vähemalt 47 riigis. Organisatsioonide hulgas on 26 seltsi, kelle eesmärk on väärtustada eesti kultuuri kandjaid üle maailma***.

Ülevaate eesti kogukondadest maailmas ja meie inimeste panusest maailma leiate üleilmse eestluse infoväravast Global Estonian****.

 

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

 

* Statistikaameti andmed.

** Üleilmne eestlus numbrites ja kogukonnagrupid.

*** Eesti Kultuuriseltside Ühenduse koosseisu kuuluvad seltsid väljaspool Eestit.

**** Veebileht, mida haldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös ennekõike Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Kuidas hoiavad eesti kultuuri üle maailma elavad eesti juurtega inimesed? Rohkeid kogemusi jagavad sulle kohalikud kultuuriseltsid.

Suurema osa kontaktandmeid leiad üleilmse eestluse infoväravast Global Estonia ja Kultuuriseltside Ühenduse lehelt.

Kui meil tuleb kontaktandmeid täiendada, palun saada täpsustav info 2024@integratsioon.ee.

 

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele

Mille poolest erinevad või sarnanevad Eestisse teistest riikidest tulnud inimesed? Vastuseid saad rahvusvähemuste kultuuriseltsidelt.

Eestis elavad rahvusvähemused võtavad aktiivselt osa ühiskondlikust elust, tegeledes vastavalt oma huvidele ja vajadustele oma kultuuripärandi hoidmisega. Vähemuste esindajad säilitavad oma kultuuripärandit ja annavad seda edasi järgnevatele põlvkondadele. Nad korraldavad traditsioonilisi sündmusi, pidustusi ja etendusi, näiteks folkloori- ja tantsufestivale, kunstinäitusi ja kontserte, et tutvustada oma unikaalset kultuuri laiemale Eesti publikule.

Suurem osa rahvusvähemuste kultuuriseltse on koondunud ühendustesse, mis kuuluvad Kultuuriministeeriumi juurde loodud rahvusvähemuste kultuurinõukoja koosseisu. 17 organisatsiooni ühendavad pea 300 kultuuriseltsi, kelle kontaktandmed leiad siit: rahvusvähemuste kultuuriseltsid.

Lisaks tegutseb Eestis mitu kultuuriühendust, mis toovad kokku viimastel aastakümnetel siin kodu loonud rahvaste kultuuride esindajaid. Nende kontaktandmed leiad siit: Eestis tegutsevad kultuuriseltsid.

Kui meil tuleb kontaktandmeid täiendada, palun saada täpsustav info 2024@integratsioon.ee.

 

 

 

Tagasi kultuuririkkuse aasta veebilehele