Eesti Ukrainlaste Kongress on katusorganisatsioon, mille eesmärk on säilitada Eestis elavate ukrainlaste kultuuriline identiteet. Kongressi kuulub 14 ühingut: MTÜ Ukraina Kaasmaalaskond Eestis (ühendustest vanim, asutatud 1988), MTÜ Ukraina Kultuurikeskus, MTÜ Ukraina Naiste Liit Eestis, MTÜ Kultuuride Ristmik, MTÜ Narva Linna Ukraina Kaasmaalaskond, MTÜ Smeritška, MTÜ Ukraina Kaasmaalaskond Barvinok, MTÜ Ukraina Kaasmaalus „Dva Koljorõ“, MTÜ Ukraina Muuseum, MTÜ Ukraina Kultuuri-Haridusühing Stožarõ, MTÜ Ukraina Kultuuri Selts Promin, MTÜ Noorteühing "PLAST", MTÜ Spordiklubi "Dnipro" ja MTÜ Eesti-Ukraina Partnerlus. 

EUK hoiab rahvakultuuripärandit ja korraldab palju üritusi, mis populariseerivad eesti kogukonnas ukraina laulukultuuri, rahvakombeid ja -traditsioone. Praegu tegutseb EUK seltsides 7 laulukollektiivi, kelle seas on eriti populaarne eesti-ukraina folkmuusikat mängiv ansambel Svjata Vatra. Seltsid korraldavad ukraina laulude kontserte ja õhtuid koolides, sotsiaalmajades ja vabaajakeskustes. 

Katusorganisatsiooni juhtimisel töötavad pühapäevakoolid Tallinnas, Maardus ja Tartus. Organisatsioon austab traditsiooniliste rahva- ja usupühade tähistamist nagu jõulud, vastlad, lihavõtted, jaanipäev jne. Aastaringselt korraldab organisatsioon üritusi, kus kogukonna liikmed tähistavad koos pühi ukraina rahvakommete kohaselt. „Ukraina koljada” programmi raames korraldavad seltsid üle Eesti ukraina jõululaulude koljada kontserte ja õhtuid, kus eesti kogukonnale tutvustatakse ukraina jõulukombeid. Erilisel kohal jõulude tähistamises on nn vertep – teatraliseeritud jõulutoiming usulistel teemadel, milles osalevad lapsed ja noored. 

Kunstil on oluline koht rahvatraditsioonide säilitamisel ja nende edasi andmisel nooremale põlvkonnale EUK tegeleb traditsiooniliste ukraina rahvusliku tarbekunsti õpitubade korraldamisega (nt traditsiooniliste motanka-nukkude ja lihavõttemunade valmistamine). Korraldatakse rahvakunstinäitusi suurte avalike ürituste ajal, näiteks linnapäevadel, festivalidel, laatadel. Suurimad rahvakunstikogud on Tallinnas Ukraina Kultuurikeskuses (UKK) ja Ukraina Muuseumis Kohtla-Järvel (avatud 2019. aastal EUK-i toel). 

Suurt tähelepanu osutatakse organisatsiooni sees väljapaistvate Ukraina isikute populariseerimisele Eestis. Temaatilised õhtud toimuvad tsükli “Väljapaistvad Ukraina kultuuri- ja ajalootegelased” raames, mis kestab juba üle 30 aasta. Eelkõige tutvustatakse külalistele kuulsaid luuletajaid, kirjanikke, lauljaid ja heliloojaid: T. Ševtšenko, Lesja Ukrainka, Ivan Franko, laulja Solomia Krušelnõtska, Mõkola Lõsenko ja paljud teised. EUK korraldab ka kohtumisi tuntud ukraina päritolu Eesti tegelastega – kunstnike A. Ljutjuki, Jarõna Ilo, Dmõtro Dobrovolski ja teistega. Praegu on saabunud Eestisse palju noori kultuuritegelasi: lauljad Pavlo Balakin ja Elena Brazhnyk, luuletajad ja kirjanikud Katya Novak, Irena Peterson-Pavljuk, Marko Teren ja teised, kes aktiivselt osalevad kultuurielus ja korraldavad ise kultuuriüritusi.

Noored on kaasatud ühingu töösse läbi spordiürituste, paljud neist osalevad ukraina jalgpalliklubis „Dnipro". Maailma Ukrainlaste Kongressi ja kohalike omavalitsuste toel korraldatakse Ukrainas iga-aastast ukraina diasporaa jalgpallivõistlust. 

Ukraina Kultuurikeskust külastavad lisaks ukrainlastele ka eestlased ja teiste rahvuste esindajad. Siin tutvuvad nad ukraina kultuuriga. Kultuurikeskuse tegevuse kohta on loodud dokumentaalfilm „Sõda ja puuhobune“ (2021), mis on linastunud Eestis ja Ukrainas. 

Eesti Ukrainlaste Kongress ja kõik selle liikmesseltsid pööravad suurt tähelepanu tööle Ukraina sõjapõgenikega – neile korraldatakse erinevaid üritusi, laagreid lastele, infoseminare, ukraina keele kursusi õpilastele, antakse psühholoogilist abi ja konsultatsioone (sh juriidilist).

EUK koostööpartnerid on riigi tasemel: Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Idapartnerluse keskus - Eesti osakond, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, Eesti-Ukraina parlamendi sõprusrühm; kohalikud omavalitsused Narvas, Rakveres, Türil, Tartus, Maardus, Tallinnas; (mh annavad linna- ja vallavalitsused soodushinnaga või tasuta ruume ukraina kultuuriseltsidele Rakveres, Oisus, Kohtla-Järvel. Organisatsioonid võtavad omakorda osa ülelinnalistest üritustest nagu linnade päevad, rahvuste päeva tähistamine, erinevad festivalid jm); kultuurimajad: Oisu Rahvamaja, Türi Kultuurikeskus, Tartu Rahvuste Maja, Maardu Rahvamaja, Rakvere Rahvamaja. Koostööd tehakse eesti kollektiivide, kultuuri- ning spordiasutuste, naisseltsidega (Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi, Viljandimaa Naisselts, Eesti Naiste Koostöökett). Tantsuansambli Kullaketrajad repertuaaris on ukraina tantsud. Neid ja ka teisi kollektiive nagu meeskoor Lüü-Türr, Rakvere ja Türi tantsuansamblid kutsutakse osalema sõpruskontsertidel ja -õhtutel. Sõpruskohtumistel tutvustatakse ukraina ja eesti kultuuri.

EUK ja liikmeseltsid teevad tihedat koostööd erinevate Eesti asutustega: Tartu Linnamuuseum, Tartu Rahvakultuuri Keskus, Eesti Folkloorinõukogu, Rahvakultuuri Ülikool, Tartu Mänguasjamuuseum, Tallinna Mänguasjamuuseum, Kodulinna Maja, Eesti Vabaõhumuuseum, Haapsalu Evald Okase muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Ahtme Haruraamatukogu, Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Iisaku Muuseum, Narva Muuseum, Eesti Instituut, Eesti Kirjanike Liit, Eesti selts Narvas, Eesti Rahvakultuuri Liit, kino Sõprus, Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, ka eesti koolid, sotsiaalkeskused erinevates linnades jpt.

Koostöö Ukraina võimustruktuuridega, paljude regioonide kohalike omavalitsustega, Ukraina kultuuri- ning haridusasutuste ja mittetulundusühingutega: Ukraina Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridusministeeriumiga, Noorsoo- ja Spordiministeeriumiga, Solomia Krušelnõtska majamuuseumiga, Taras Ševtšenko muuseumiga, Rahvusliku Vabaõhumuuseumiga “Põrogove”, Lvivi Rahvusülikooliga jt. Lvivi Linnavolikogu toel toimuvad muusikaõhtud, mis on pühendatud ukraina lauljale Solomia Krušelnõtskale ja luuletaja Ivan Frankole. Koostöös kohalike omavalitsustega korraldatakse Ukraina rahvameistrite, literaatide ja kunstnike külaskäike Eestisse. Tihedad suhted on noorte organisatsiooniga Plast, mis igal aastal toob Eesti ukraina noortele Petlemma tuld.

EUK teeb koostööd Maailma Ukrainlaste Kongressi (MUK), Euroopa Ukrainlaste Kongressi, Maailma Ukraina Naiste Organisatsioonide Föderatsiooniga. Nende struktuuride kaudu koordineerib EUK oma tegevust ukraina organisatsioonidega rahvusvahelisel areenil. EUK esindajad osalevad regulaarselt nõupidamistel, kongressidel ja muudel MUK üritustel ning neid valitakse MUK-i juhtorganitesse. 

Koostöö massiteabevahenditega – Eestis, Ukrainas ja mujal. Oma tegevuse tutvustamiseks kasutab Eesti Ukrainlaste Kongress selliseid infokanaleid:

- Raadio 4, muuhulgas ukrainakeelne saade „Tšervona kalõna“; Vikerraadio, Narva ja Tartu kohalikud raadiojaamad;

- ETV; ERR portaalid, kohalikud ajalehed, Linnaleht, Põhjarannik, Virumaa teataja, Võrumaa teataja;

- Ukrainas: Suspilne Radio, Emigrantse raadio, kohalikud telekanalid, Toronto Ukraina telekanal, Kreeka ajakiri Ukrainskõi Visnõk jt

MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan on katusorganisatsioon, mis asutati 18. detsembril 1999. aastal. Kultuurikeskus ühendab aserbaidžaani, usbeki, kirgiisi, türgi, tšerkessi, tatari ja karakalpaki kogukondi. Kõik need kogukonnad korraldavad aktiivselt üritusi oma kultuuripärandi tutvustamiseks avalikkusele: kontserdid, näitused, seminarid, loengud, etendused jm.

2020. aastal avati Tallinnas Zahra Gahramanli juhtimisel Aserbaidžaani Maja, kus kogukonna liikmed tegelevad aktiivselt oma kultuuripärandi tutvustamisega avalikkusele ning haridus-, meelelahutus- ja spordiürituste korraldamisega. Üritustega saab liituda iga soovija.

Üheskoos tähistavad organisatsiooni liikmed rahvuspühasid ja riiklike tähtpäevi, kus tihti esinevad (tänu tihedale koostööle partneritega) artistid ja näitlejad Aserbaidžaanist, Türgist, Kasahstanist ja Eestist. Olulisematest religioossetest pühadest tähistavad kogukonna liikmed Ramazan bairaami ja Kurban bairaami. Rahvus- ja riigipühadest tähistatakse Novruz bairaami, Aserbaidžaani Vabariigi iseseisvuspäeva, Kirgiisi Vabariigi iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva, Hodžalõ tragöödia mälestuspäeva, Tšerkessi rahvuse mälestuspäeva, solidaarsuse päeva ja Eesti tähtpäevi.

Tihti kutsutakse organisatsiooni liikmeid osalema erinevatel üritustel, mida korraldavad kohalikud omavalitsused (Tallinn, Tartu, Maardu, Narva, Kohtla-Järve). Tantsukollektiivid võtavad osa linnapäevadest, loomeseltsid osalevad rahvusvahelistel festivalidel (PÖFF, Ida muusika festival Orient, Viljandi pärimusmuusika festival).

Rahvuskultuuri tutvustamiseks kasutab kultuurikeskus aktiivselt internetti ja raadiot. Kord kuus läheb eetrisse Raadio 4 aserbaidžaani kultuuri, ajalugu ja kombeid tutvustav saade "Odžag" (saatejuhid: Leila Ragimova, Nigar Babajeva) ning Zulfia Nurmanova tutvustab türgi kultuuri. Tallinnas tegutseb aserbaidžaani eralasteaed Fidan.

2018 rajati kultuurikeskuse, Tallinna linnavõimu ja Aserbaidžaani Suursaatkonna toel haljasala Kristiine linnaosas, aadressil Kotkapoja 2b. Sõpruse Pargi avamisega tähistati Eesti Vabariigi ja Aserbaidžaani Vabariigi 100. aastapäeva. Roheala sümboliseerib sõprust Kristiine linnaosa ja Bakuu Surahanõ linnaosa vahel.

Kultuurikeskus Ajdan hoolitseb kultuuritraditsioonide eest, et noored järeltulijad valdaksid esivanemate keelt ja tunneksid kultuuri. Selleks töötab kolm pühapäevakooli (kaks aserbaidžaani ja üks tatari). Seltsid pakuvad noortele võimalusi eneseteostamiseks ja uute kogemuste saamiseks. Näiteks saavad noored Noortekeskuses IRS kogemusi ürituste/konverentside korraldamisel, esinemisel, materjalide ettevalmistamisel, nad tutvuvad rahvatantsudega ja käivad suvel ühislaagris. Selleks, et noortel oleks huvitavam osaleda katusorganisatsiooni töös, pakub keskus tublimatele võimaluse osaleda Balti riikide noorte vahetusprojektides. Korraldatakse ka sporditeemalisi üritusi ja mängusid, mille eest vastutab spordikeskus.

Aastaringselt korraldab organisatsioon mitmeid kultuure tutvustavaid üritusi üldhariduskoolides, lasteaedades ja Tallinna noortekeskustes. Kord nädalas tutvustab Zulfia Nurmanova kõikidele huvilistele aserbaidžaani, usbeki, kasahhi, türgi, tšerkessi, kirgiisi jt idamaade kultuuride rikkust oma loengutel. Katusorganisatsioon annab välja raamatuid ja muid infomaterjale Aserbaidžaanist, eesti kogukonnast Aserbaidžaanis, aserbaidžaani kogukonnast Eestis.

Kultuurikeskus teeb tihedad koostööd Aserbaidžaani Haridus- ja Kultuuriministeeriumi, Riigi Komitee kaasmaalaste küsimustes, Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Jaan Tõnissoni Instituudi, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, e-Riigi Akadeemia, Tallinna Ülikooliga jmt. Ajdani kõige aktiivsemad koostööpartnerid on MTÜ Terek, Tantsustuudio Graatsia, Eestimaa Rahvuste Ühendus ja Kodulinna Maja. Samuti toimub Eestis asuvate katusorganisatsioonide ja kogukondade vahel pidev suhtlemine ja ürituste korraldamine.

Eesti Armeenia Rahvusühing MTÜ on asutatud 19. mail 1998. aastal ning on katusorganisatsiooniks 7-le rahvusvähemuste ühendusele ja kultuuriseltsile. Organisatsiooni eesmärgiks on ühendada armeenlasi üle Eesti, edendades sõbralikke sidemeid kahe rahvuse vahel. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1666 armeenlast, mis moodustab ˃0,1% kogu elanikkonnast.

EARÜ katuse all on järgmised ühingud: Tallinna Armeenia Rahvusselts (pühapäevakool), Armeenia Kultuuri- ja Spordiselts Nairi, Eesti Armeenia Rahvusselts Kilikia, Etnilise Muusika Ansambel Atlas, Eesti Armeenia Rahvusselts Komitas, Armeenia Kultuuriselts Jerevan ja Armeenia-Eesti Kultuuri Selts (armeesti.ee).

Armeenia rahvuskultuuri peamisteks edendajateks Eestis on Tallinna Armeenia Rahvusseltsi Pühapäevakool ning Tallinna Armeenia Apostlik kirik. Need asutused tagavad nooremale põlvkonnale ja seega kogu armeenia kogukonnale kultuurilise, sotsiaalse ja vaimse hariduse, aidates sellega kaasa Eesti ühiskonda lõimumisele. Pühapäevakoolis omandavad õpilased iidse Armeenia ajalugu, keelt ja kultuuri. Õppetöö toimub kaasaegsete õppemeetoditega: õpetlikud video- ja helimaterjalid, visuaalsed abivahendid, spetsiaalsed vahendid käsitöö ja tarbekunsti tundide läbiviimiseks. Nii pühapäevakooli õpilased kui ka kõik kogukonnaliikmed osalevad aktiivselt kõigis ühingute poolt korraldatavates ettevõtmistes, sh kirjandusõhtutel ja seminaridel, konverentsidel, kontsertidel ja näitustel, dokumentaal- ja ajaloofilmide linastustel, rahva- ja spordimängudel. Kooliprogramm tagab kultuuripärandi säilimise maailmas väärtuste globaliseerumise arengu kontekstis.

EARÜ on ainulaadne ka selle poolest, et on tihedalt seotud armeenia kogukonna kirikueluga, kus traditsiooniliselt toimuvad igal aastal kõik viis peamist kirikupüha. Neid tähistab rahvas pidulike üritustega, millest eredamad on jõulupühad ja Vardavar. Üritused toimuvad aastaringselt: jaanuaris jõulupidu, veebruaris emakeelepäev ja rahvuspüha Trndez, suvel noortelaager ja Vardavar, mais ja septembris Armeenia Vabariigi iseseisvuspäev jne.

EARÜ aitab kaasa Eesti ühiskonna sidustamisele, tugevdades kogukonna sidemeid Eestiga. Samuti tehakse kohalikele lugejatele kättesaadavaks armeenia kirjanduslikku pärandit, näiteks tõlgiti hiljuti (EARÜ toel) eesti keelde tuntud armeenia kirjaniku Tumanyani muinasjuttude raamat.

EARÜ ja Eesti armeenlaste kogukond väärtustavad eriti tihedat ja toetavat koostööd Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ning kõikide teiste Eestis tegutsevate kultuuriorganisatsioonidega, mis on suunatud Eesti riigi üldisele heaolule ja kogu ühiskonna õitsengule