MISA 2016. aasta tegevuskava haarab kogu lõimumistemaatikat
MISA nõustamiskeskuse ekspertgrupp aitab arendada nõustamisteenust
Keelekohvik alustas eraldi tundidega algajatele ja edasijõudnutele
Tallinna Ülikooli õppejõud koolitasid rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid
MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ühendab Pärnumaa kultuuriseltse juba 10 aastat
MISA 2016. aasta tegevuskava haarab kogu lõimumistemaatikat
2016. aastal toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) erinevaid lõimumisprojekte ja -tegevusi ligikaudu 4,7 miljoni euroga. MISA nõukogu kinnitas 26. jaanuaril MISA 2016. aasta detailse tegevuskava. Sihtasutuse 2016. aastaks seatud tegevuste eesmärgid lähtuvad eelkõige valdkondlikust arengukavast „Lõimuv Eesti 2020“. MISA tegevusi viiakse ellu Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu eraldatavate riigieelarveliste vahendite ning Euroopa Sotsiaalfondi toel.
MISA juhataja Dmitri Burnaševi sõnul on sihtasutus kõiki tegevusi planeerides lähtunud lõimumisvaldkonnast tervikuna, arvestades inimese esmaseid vajadusi ja soove end Eesti riigis hästi tunda ning pakkudes inimestele võimalust ka oma keelelist ja kultuurilist identiteeti hoida. „Läbi nõustamisteenuse saame toetada ja abistada inimesi suhtluses erinevate ametiasutustega, selgitada neile nende põhiõiguseid ning tutvustada seaduseid. Jätkuvalt on prioriteediks ka eesti keele õppe korraldamine möödunud aastal MISA kodulehe kaudu endast märku andnud inimestele. Samuti lisanduvad keelelise ja kultuurilise kümbluse klubid ning kodakondsuseksamiks ettevalmistavad koolitused,“ tutvustas Burnašev. „Läbi mitmete projektikonkursside saame abistada erinevate spordi- ja kultuuriürituste korraldamist ka muukeelsetele inimestele, samuti loodame, et tänu esitlustehnika soetamisele saavad teatrid ja muuseumid pakkuda rohkem üritusi ka muukeelsele elanikkonnale,“ selgitas Burnašev. „Eesti riik jätkab ka sel aastal siin elavate vähemusrahvuste emakeele ja kultuuri säilitamise toetamist läbi seltside tegevuse ning pühapäevakoolide töö rahastamise,“ lisas ta.
MISA jätkab vähelõimunud inimestele nõustamiseteenuse pakkumisega Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Ida-Virumaal ja mujal Eestis ning tegeleb ka infosüsteemi arendamisega ning kogu avalikkuse teavitamisega nõustamisteenusest.
MISA 2016. aasta olulisemate tegevuste hulka kuulub möödunud aastal alguse saanud A2-, B1- ja B2-taseme tasuta eesti keele kursuste korraldamine. 2016. aastal on soov pakkuda eesti keele õpet vähemalt 2000 inimesele üle Eesti. Samuti algavad esimesed Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused 700-le vähelõimunud püsielanikule ning uussisserändajale. Üle Eesti alustavad tegevust ka keelelise ja kultuurilise kümbluse klubid.
Jätkub rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja pühapäevakoolide tegevuse rahastamine. Sel aastal panustatakse rohkem pühapäevakoolide tegevuse tutvustamisse ning arendusse läbi lahtiste uste päevade, ümarlaudade ja koolituste korraldamise. Uute tegevuste hulka kuulub etendusasutustele ja muuseumidele mõeldud tehniliste vahendite soetamine, mis aitab kultuuriasutustel tuua teatrisse ja muuseumisse vene- ja inglisekeelset publikut.
MISA korraldab ka rahvusvähemuste ja väliseesti kultuuriühingute ürituste toetamiseks suunatud projektikonkursse. . Samuti on MISA üle mitme aasta organiseerimas rahvusvahelist lõimumisalast konverentsi, mis kaasab lõimumisvaldkonna eksperte nii Eestist kui mujalt maailmast.
2016. aasta projektikonkursside ja hangete ajakava lisatakse MISA kodulehele märtsis.
Ekspertgrupp aitab arendada MISA nõustamisteenust
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub alates 2014. aasta sügisest Eestis elavatele vähelõimunud elanikele nõustamist. Nõustamisteenuse kujunemisjärgus on MISA kaasanud eksperdid teenuse arendamiseks ja elanike jaoks oluliste sisuteemade väljaselgitamiseks.
Nõustamis- ja infosüsteemi arendamise ning elluviimise eesmärk on tagada Eesti vähelõimunud püsielanikele ja lisaks ka uussisserändajatele lõimumist toetava info ning nõustamisteenuse kättesaadavus. 2015. aastal kaardistati erinevad olemasolevad avalikud teenused ja teenuste pakkujad nii riigi kui kohalikul tasandil. Teenuste arendamise raames tehakse koostööd kõigi asjasse puutuvate ministeeriumide ja ametkondadega, sh Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Töötukassa ning kindlasti kohalike omavalitsustega.
Alates 2015. aastast toetab sihtasutust nõustamis- ja infoteenuse väljatöötamisel ekspertrühm, kuhu lisaks ministeeriumi esindajatele on kaastatud Tallinna ja Narva linnavalitsuste esindajad ning kohalikke omavalitsusi esindava Eesti linnade liidu esindaja. Ekspertrühma ülesandeks on arendada nõustamisteenust ning analüüsida varasemaid nõustamisega seotud projekte ja uuringuid. Lisaks on sihtasutus loonud partnervõrgustiku, kuhu on kaasatud avalike teenuste osutamisega seotud organisatsioonid. Võrgustiku kaudu jagatakse teavet ja kogemusi, kuidas tõhusamalt toetada vähelõimunud elanike ja uussisserändajate toimetulekut ja kohanemist Eestis.
2016. aasta jaanuaris kohtunud ekspertrühm andis MISA nõustamiskeskusele soovituse hakata koordineerima partnervõrgustiku teabe edastamist, et tagada olulise info parem levik vähelõimunud inimeste nõustamise ja teenindamisega kokku puutuvatele organisatsioonidele.
Nõustamis- ja infosüsteemi arendatakse ja hoitakse töökorras Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetatavad tegevused“ raames.
Lisainfo: Kätlin Kõverik, MISA nõustamiskeskuse vanemnõustaja, e-post: katlin.koverik@meis.ee, tel: +372 6599032
Keelekohvik alustas eraldi tundidega algajatele ja edasijõudnutele
MISA nõustamiskeskuses Narvas toimuvad alates 2015. aasta kevadest eesti keele õpet toetavad keelekohvikud.. Käesoleva aasta jaanuarist toimuvad keelekohviku üritused eraldi algajatele ja edasijõudnud eesti keele õppijatele.
„Keelekohvik ei ole klassikaline keeletund, see on eesti keele tugiõpe neile, kes soovivad eesti keeles rääkida, sõnavara täiendada ning koos teiste inimestega mõnusas õhkkonnas suhelda,“ tutvustas keelekohviku tundi MISA nõustamiskeskuse Narva nõustaja Irina Rakova. „Keelekohviku kohtumised on tasuta, vajalik on vaid õigeks ajaks kohale tulla. Meie poolt on tagatud õppematerjal ja suunised vastavalt iganädalasele teemale ning kohv ja tee,“ selgitas Rakova.
Eesti keele keelekohvikute algajate tundides osalemise eelduseks on motivatsioon ja eesti keele tähestiku tundmine. 2016. aasta algajatele mõeldud eesti keele keelekohviku kohtumistel käsitletakse eesti keele põhisõnavara, samuti kombeid ja tavasid, kuidas erinevates igapäevaelu olukordades käituda ja hakkama saada. Õppetegevuse aluseks on eesti keele e-kursuse Keeleklikk õppetunnid ja seal käsitletavad teemad.
Eesti keele keelekohvikute edasijõudnute kohtumistele on oodatud kõik, kes oskavad suhelda eesti keeles olulisematel igapäevastel teemadel, kuid kes tahaksid täiendada oma sõnavara ning harjutada eesti keeles rääkimist. Edasijõudnute tundide läbiviimisel võetakse aluseks eest keele õpet toetav õppematerjal „Pille ja Lauri lood“. Teemad on koostatud vastavalt õppematerjali ülesehitusele. Keelekohvikutes kasutatakse töölehti, vaadatakse koos õppevideoid ja harjutatakse teemakohast sõnavara.
Keelekohviku kohtumised toimuvad eraldI algajatele ja edasijõudnud eesti keele õppijatele. Tunnid toimuvad üle esmaspäeva vaheldumisi kella 10.00 kuni 11.00 ja kella 17.00 kuni 18.00 MISA nõustamiskeskuse ruumis 308, aadressil Kerese 3, III korrus.
MISA nõustamiskeskuse tegevusi rahastatakse ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse raames.
Lisainfo: MISA nõustamiskeskuse e-post: info@integratsiooniinfo.ee, tasuta infotelefon: 800 9999
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest
Tallinna Ülikooli õppejõud koolitasid rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid
Jaanuari viimasel nädalavahetusel korraldas MISA Toilas rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele kahepäevase täienduskoolituse „Tõhusam emakeele õpetamine pühapäevakoolis“. Koolitusel osales kokku 32 pühapäevakooli õpetajat üle Eesti. Koolituse viisid läbi Tallinna Ülikooli õppejõud Irina Moissejenko ja Natalia Tšuikina.
Koolituse „Emakeele arendamine pühapäevakooli tingimustes“ eesmärk on aidata õpetajatel parandada ja tõhustada emakeeleõppe kvaliteeti ning motiveerida noori keelt õppima. Õpetajatele anti ülevaade keeleõppe arendamise baasteadmistest ja tutvustati näitlike ja tehniliste vahendite kasutamise võimalusi keeletunnis. Tallinna Ülikooli lektorid jagasid õpetajatele õppetööks vajalikke materjale, mida iga kool saab kohandada vastavalt oma õppetöö vajadusele, õpilaste vanusele ja keeleoskuse tasemele. Samuti said pedagoogid teha läbi praktilisi harjutusi ja jagada oma koolide kogemust ka teiste kohalolijatega.
Kuna tänapäeva lapsed kasutavad meelsasti õppetöös ka internetti, siis koolituse teises osas tutvustati õpetajatele, kuidas luua ja kasutada veebipäevikut ning kuidas interneti abil saab toetada õpilaste keeleõpet ning koostada ja jagada õpilastega õppematerjale.
Koolituselt saadud teadmisi ja oskusi rakendavad õpetajad pühapäevakoolide töös, et muuta emakeele õppimine tõhusamaks ning õpilaste jaoks huvitavamaks.
MISA korraldab rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täiendkoolitusi regulaarselt igal aastal. Koolitusi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tööst
MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ühendab Pärnumaa kultuuriseltse juba 10 aastat
Pärnus tegutsevate rahvusvähemuste, sh vene emakeelega kultuuriseltside tegevust on üle kümne aasta juhtinud MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga, mis ühendab 12 rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja 380 liiget. MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga viimaste aastate olulisemaid tegevusi ja sündmuseid jagab MISA uudiskirja lugejatega liidu juht Galina Ivanova.
„Katusorganisatsioon, kui paljusid seltse koondav üksus, vajab kindlat visiooni ja tegevuskava. Selle teostamiseks koostasime 2013. aastal projekti „Ühise vihmavarju all“ raames Raduga seitsmeaastase arengukava ja tegevusplaani. 2014. ja 2015. aastal viisime ellu projekti „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“, mille kaudu tutvustasime oma liikmetele sotsiaalmeedia kasutamise võimalusi, samuti e-riigi lahendusi ning korrastasime ka liikmesorganisatsioonide dokumentatsioone. Projekti raames valmis ka Raduga tegevusi tutvustav trükis, kust leiab infot eesti keeles ja ka rahvusvähemuste kultuuriseltside emakeeltes. Lisaks koostasime igale kultuuriseltsile nn „passi“ ehk tutvustava mapi, mis sisaldab seltsi põhikirja, olulisemaid dokumente, projektide ülevaateid, aruanded jm,“ tutvustas Ivanova lõppenud projekti tegevusi, lisades, et ka 2016. aastal on katusorganisatsioonil plaanis ühiste projektidega jätkata ning pakkuda rahvusvähemuste kultuuriseltsidele võimalust õppida meediaga ja seeläbi kogu avalikkusega suhtlemist, et tagada seeläbi seltside tegevuse nähtavus ühiskonnas.
Ivanona sõnul on viimase 5 aasta jooksul loodud ka mitmeid võimalusi tihedamaks koostööks eestikeelsete mittetulundusühingute ja organisatsioonidega. Hea koostöö on Radugal ka Pärnu üldhariduskoolide, gümnaasiumide, raamatukogude ja muuseumidega, sh ka Eesti Vabaõhumuuseumiga Tallinnas. „Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse poolt koostatud Pärnumaa tegevusvaldkondi tutvustavas trükises on Radugale pühendatud terve vaheleht. Iga aasta novembris tähistame seminariga katusorganisatsiooni sünnipäeva, kus alates 2011. aastast anname üle „Raduga Sõbra“ tiitli isikule, kes on olnud meie rahvusvähemuste kultuuriseltsidele jaos oluline,“ kirjeldas Ivanova.
Raduga juhi hinnangul annab üritustel osalemine seltsidele hea võimaluse ennast teostada ja tutvustada oma eripära, kultuuri, keelt, traditsioone, rahvuskööki jne, kuid tutvuda ka teiste seltsidega ning leida koostööpartnereid ja sõpru.
„Eesti ühiskonnas on tähtis see, et iga rahvusgrupp hoiaks ja säilitaks oma kultuuripärandit, sest vaid siis suhtutakse austusega ka teiste rahvuste kultuuri. Läbi isiksuse arengu saavad inimesed tugevamaks, õpivad vastu võtma otsuseid ja kandma vastutust ning tegema kompromisse. Seeläbi tekib inimesel ka teadmine, et ta on meie ühiskonnas vajalik,“ mõtestas Ivanova rahvusvähemuste seltside eksistentsi ja töö tähtsust.
Rahvusvähemuste katuseorganisatsioonide tegevust toetab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liidu Raduga juht, tel. +372 58008847, e-post: raduga_parnu@mail.ru; Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
