Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ja tutvustamisele Eestis.
Toetuse andmisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused:
rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised;
tutvustatakse rahvusvähemuste kultuuri Eesti avalikkusele;
ellu on viidud rahvusvähemuste kultuuriseltside traditsioonilised festivalid ja muud sündmused;
välja on antud rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavad teabematerjalid;
loodud on koostöövõrgustik rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside vahel;
noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.
Nõuded taotlejale
Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste kultuuri säilitamise ja arendamisega.
Toetust ei anta rahvusvähemuste katusorganisatsioonidele, kes saavad kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 24 alusel tegevustoetust, või tegevustele ja projektidele, mida on toetatud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse alusel.
Taotlusvooru eelarve on 83 050 eurot. Ühele taotlusele antav maksimaalne summa on 6000 eurot.
Taotluste esitamise tähtaeg on 10.02.2025 kell 23:59.
Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login
Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium. Taotlusvooru aluseks on kultuuriministri 19.02.2019 määrus nr 6 „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord“, mis on avaldatud siin https://www.riigiteataja.ee/akt/120022019010?leiaKehtiv, ning selle seletuskiri.
Taotlusvooru infopäev toimub 28.01.2025 kell 15:00 Teams keskkonnas. Infopäev toimub eesti keeles. Vajadusel selgitused vene keeles.
Õppereisil saavad osaleda vaid täiskasvanud inimesed. Õppereisi programm: giidiga ekskursioon Jõgeva linnas (keskväljak, kultuurikeskus ja Jõgeva kirik). Palamusel Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi külastus ja giidiga ekskursioon muuseumis. Põltsamaa lossis külastus koos giidiga ja Roosisaare külastus.
Lisainfo: Janus Paurmanilt e-posti aadressil januspaurman@gmail.com või telefonil 5660 4379
7.30 – Väljasõit Peetri plats, Narva
7.35 - TEMPO bussipeatus
7.50 - Sillamäe bussijaam
8.20 - Jõhvi bussijaam
20.00 - Tagasi Narvas, Peetri plats
Õppereisid on suunatud nendele täiskasvanud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone. Õppereisi viib läbi Õppekeskus OÜ.
Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.
NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus
Koht: Etnoweb MTÜ G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrval
Aeg: 25.01.2025 kell 07:45 - 20:00
Formaat: Väljasõit
Narva on rikkaliku ajalooga piirilinn. Rahvaarvult Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel, mis kutsub end avastama Baltikumi ja Põhjamaade ühe võimsama kindluse ja teiste põnevate paikadega!
Päevakavas toodud tegevuste käigus õpime ja harjutame eesti keelt ning kogume kultuurielamusi.
Kontaktisik on Liia Asanova: tel 5538663
-------
Õppereisi päevakava
Narva Muuseumi, Raekoja ja kolledži külastus, Kreenholmi ekskursioon, Narva linnaekskursioon (Vana Narva ja promenaad).
7.45 Väljasõit (Tallinnast aadressilt G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrvalt)
12.30 Lõunapaus
20.00 Tagasi Tallinnas G. Otsa tänava parkimispeatuses
-----
Õppereisid on suunatud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone.
Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.
NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus
Toetuse andmise eesmärk on vältida Eestisse tagasipöördujate sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemist tulenevalt tagasipöördumisega kaasnevatest kuludest.
Toetuse andmise tulemusena on soodustatud etniliste eestlaste ja Eesti kodanike ning nende järeltulijate Eestisse elama asumist.
Taotleja peab olema Eesti kodakondsust omav isik või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes
1) on Eestist vähemalt seitsme aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või
2) on Eestist emigreerunud või välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 40-aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või
3) on Eestist vähemalt seitsme aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud osalise või täieliku töövõime puudumisega isik;
4) on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kaheksa kuud enne taotluse esitamist ja registreerinud oma elukoha Eesti Vabariigi rahvastikuregistris;
5) vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole.
Taotlusvooru abikõlblikkuse periood on 10.01.2025 - 31.12.2025.
Avatud on taotlusvoor rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavate sündmuste (näiteks festivalide, laatade jm) korraldamiseks.
Projektide tulemusel on rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid elujõulised ning Eesti avalikkusele enam nähtavad.
Keda ootame toetust taotlema?
Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste kultuuri säilitamise ja arendamisega.
Mida tuleb taotlust esitades arvestada?
Toetust antakse projektidele, mida alles viiakse ellu või hakatakse ellu viima ja mis pole veel lõppenud.
Toetust ei saa taotleda rahvusvähemuste katusorganisatsioonid.
Toetatavad sündmused peavad toimuma Eestis, aga toetust võib seejuures taotleda ka külaliste kutsumiseks väljastpoolt.
Maksimaalselt saab taotleda kuni 6000 eurot.
Rohkem infot antud taotlusvooru kohta leiab rubriigist "Avatud konkursid".
Integratsiooni Sihtasutus koos Kultuuriministeeriumiga kuulutas 10. detsembril 2024 juba 25-ndat korda välja lõimumispreemia laureaadid.
Tunnustuse lõimumise arengu toetamise eest pälvisid koorijuht Hirvo Surva, laulja Alika Milova, Iloni Imedemaa haridusjuht Anne Suislep, Ida-Virumaa Rahvuskultuuriühingute Ümarlaua juht Aleksandr Dusman ja telekanali ETV+ toimetus. Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon enam kui 50 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid avaliku konkursi käigus. Möödunud kultuuririkkuse aasta puhul anti seekord välja ka „Kultuuririkkuse aasta eripreemia“.
Järgnevalt saab lugeda intervjuusid tänavuste võitjatega:
2024. aasta lõimumispreemiate laureaat kategoorias „Kultuuririkkuse aasta eripreemia“ on Anne Suislep. Ta on Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide koosseisus tegutseva Iloni Imedemaa haridusjuht ning Haapsalu Noorte Huvikeskuse draamaringi juht. Anne tegi täpselt seda, milleks Kultuuririkkuse aasta ellu kutsuti – viis kokku Haapsalu kogukonna peredega, kes on saabunud mujalt, näidates mõlemale osapoolele kogukonna kultuurilist mitmekesisust. Teise algatusena kirjutas ja lavastas Anne Haapsalu Noorte Teatriga lavastuse „Ingerimaale“, mille tegemise käigus uuriti koos ingerisoome noortega oma päritolu ja loodi side oma juurtega. Anne mõtteid lõimumisteemadel saab lugeda allpool.
1. Miks olete otsustanud panustada tegevustesse, mis Eesti inimesi kokku viib?
Mulle tundub, et minu amet nii Iloni Imedemaal haridusjuhina kui ka Haapsalu Noorte Teatris lavastajana eeldabki seda, et inimesi tulebki Eestis kokku viia. Kokku viia erinevate lugude ja kunstide vahendusel. Ma lihtsalt ei kujutaks seda teistmoodi ette.
2. Mis neis tegemistes suurima rõõmu pakkus? Mis tuli üllatuseks? Aga proovikiviks?
Eks algul seoses koolivaheaja programmi ettevalmistusega oli ikka mure, et kas üldse leidub peresid, kes oleksid valmis oma maa kultuure tutvustama. Minu suureks rõõmuks ei tulnud neid kaua veenda. Kõik pered valmistusid kohtumisteks ülima põhjalikkusega ning tegemistesse olid kaasatud ka lapsed. Üllatas, et isegi, kui sa oled mõnda maad külastanud, siis on ikkagi lõputult asju, mida sa selle riigi kohta ei tea. Hea meel oli ka selle üle, et kõiki neid kohtumisi kajastas ka kohalik leht Lääne Elu, nii sai laiem publik tuttavaks meie kaaslinlastega.
Lavastusse "Ingerimaale" näitlejate valimine ei kulgenud nii lihtsalt. Algselt oli plaan kaasata ka mõni ingerisoome juurtega professionaalne näitleja. Need, kelle ingerisoome juuri ma teadsin ja pakkumise tegin, olid hõivatud teiste projektidega. Tekkis korraks kahtlus, kas üldse sel aastal jõuabki muude tegemiste kõrvalt lavastust välja tuua ja kas üldse mina olen see õige inimene seda tegema? Vastutus nii valusa ja tundliku teema käsitlusel oli suur. Kas ka noored on üldse valmis usaldama ja selle mängulise reisiga kaasa tulema? Õnneks olid! Nende pühendumus nii keerulise teema mängimisel oli imetlusväärne.
3. Kuidas täna ise tehtut hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus? Ka lõimumise seisukohalt.
Kuna Haapsalus elab ligi 40 eri rahvust, siis "Kultuuririkas Haapsalu" koolivaheaja programm võiks kindlasti tulevikus saada järje uute maade ja peredega. Iloni Imedemaa on selleks ju väga sobiv koht, kuna Ilon Wiklandil tuli hakkama saada sõjapõgenikuna uues riigis, Rootsis. Etendust "Ingerimaale" plaanime mängida ka järgmisel aastal. Kui kellelgi tekkis soov meie etendust näha, siis võib julgelt Haapsalu Noorte Teatriga ühendust võtta.
4. Kes olid need inimesed, kes on teid tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?
Minu põhitöö on väga inspireerivas keskkonnas koos suurepäraste töökaaslastega - Ilon Wiklandile pühendatud muuseumis Iloni Imedemaal, Haapsalus. Kindlasti on olulised jõuallikad olnud Ilon Wiklandi elu ja looming, mis annavad kinnitust, et rasketest hetkedest on võimalik välja tulla ning suure töö ja pühendumisega võib saavutada palju ilusat ja head. Minu tugisambaks on armsad kolleegid muuseumis, kellega koos ja kelle abil julgen ma ellu viia suuri ideid, mõnikord isegi selliseid, mis algul tunduvad ehk võimatud. Kummardus ja kallistused Maarja Kõutsile, Anton Pärnale, Laura Eichhorstile, Triin Reemannile, Katrin Ehrlichile , Rael Ojasoole, Merilin Seppile ja Kadri Laurile.
Ma olen ka tohutult tänulik nendele viiele perele, kes vabatahtlikult olid valmis tulema ja tutvustama oma maa kultuure Imedemaa koolivaheaja programmis "Kultuuririkas Haapsalu"- perekonnad van Schie, Strauss, Stamberg, Tervonen, Cullen ja Karydi.
Minu teine südamelähedane teema on teatri kaudu vahendada inimeste elulugusid. Seoses Haapsalu Noorte Teatri lavastusega "Ingerimaale" olen tänavu kohanud väga heldeid, andekaid, abistavaid ja hea huumoriga inimesi. Lavastus Ingerimaale sai teoks tänu nendele inimestele: Emmi Nasanova Säreverest, Sonja Nüganen Tallinnast, Kärolin Kikas ja Liina Kikas Vigalast, Triin Reemann, Uku Suislep, Tõru Kannimäe, Luise Stamberg, Tereese Stamberg Haapsalust, Taisto Uuslail Otepäält, Indrek Kalbus ja Taisto Raudalainen Tallinnast. Koostöö nendega oli väga-väga julgustav ja inspireeriv.
Kõige rohkem olen südamest tänulik meie esivanematele ja inimestele, kes oma lugusid seoses Ingerimaaga on jaganud. Paljud lood, mida kuuleb etenduses on alates 90ndate aastate keskelt intervjueeritud ja lindistatud Taisto Raudalaineni poolt. Need on väga-väga olulised ja loodetavasti saame neid kunagi raamatukaante vahelt ka lugeda!
5. Kui palju argielus teistest rahvustest inimestega kokku puutute? Mida on see juurde andnud? Mis on murelikuks teinud?
Kuna Ilon Wikland on maailmakuulus kunstnik, siis meie muuseumi külastavad inimesed üle kogu maailma, Jaapanist Islandini. Samuti on minu ämm pärit Leedust ja lisaks suhtlen ma oma endiste koolikaaslastega Soomest sotsiaalmeedia vahendusel. Kuulumine Lääne- Eesti Ingerisoomlaste Seltsi hoiab mind pidevalt ka kursis ingerisoome teemadega. Suhtlemine erinevate kultuuritaustaga inimestega on alati rikastav ja silmaringi avardav.
Hetkel ma valutangi südant kõige rohkem ingerisoome teemadel. Kas võibki nii juhtuda, et Stalini tahtmine saab teoks - hävitada üks rahvakild, keda keegi enam ei mäleta, isegi mitte ingerisoomlaste järeltulev põlvkond?
6. Mille poolest on lõimumine oluline? Millele soovitate suuremat tähelepanu pöörata?
Ma olen teismelisena pidanud samuti lõimuma uude kultuuri ja ma tean, et see ei ole üldse lihtne. Keeruliseks tegi selle minu jaoks see, kui pidin oma eakaaslastele hakkama seletama, et mu isa on ingerisoomlane ja Mauno Koivisto tagasipöördujate programmi raames oleme jõudnud tagasi oma esivanemate koju—Soome. Elasin ja käisin Soomes koolis aastatel 1997 - 2001. Koolikaaslased Soomes ei olnud ei programmist ega ka ingerisoomlastest üldse midagi kuulnud ja ma jätsin neile alguses väga kahtlase fantaseerija mulje. Kuna minu perekonnanimi oli tollal venepärane, siis automaatselt tähendas see neile ka seda, et olen pärit hoopiski Venemaalt.
Minu arvates teadmatus tekitab alati paksu pahandust ja eelarvamusi. Seepärast on oluline tutvuda erinevate kultuuridega juba varakult. Kui me kohtume Eestis mõne muu rahvuse esindajaga, siis tuleks võib olla kõigepealt pöörata tähelepanu sellele, mis meid ühendab ja seob. See tuleks esimestel kohtumistel kindlasti kasuks. Lõppude lõpuks oleme me kõik inimesed oma rõõmude ja muredega.
7. Olete selleaastase lõimumispreemia laureaat. Mida see tähendab teie jaoks ning kas ja millist jõudu annab see teile edaspidiseks?
See teeb südame väga-väga soojaks ja annab kinnitust, et olen oma energiat ja aega kulutanud õigetele teemadele. Emana närib alati hinge, et äkki oleksin proovisaali asemel võinud veeta päeva koos perega. Õnneks olen ma osa oma pereliikmeid kavalalt ka enda tegemistesse kaasanud ja oleme saanud niiviisi rohkem koos olla. Iga tunnustus ja märkamine annab jõudu tegeleda teemadega, mis on mulle südamelähedased.
