Oma näoga Eesti: „Kaksikmaalane“ Hannele Valkeeniemi ehk kuidas Soome ja Eesti kultuur kohtuvad ühe inimese südames

 
 

Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniem on elanud Eestis peaaegu kümme aastat. Kuigi ta on ühe jalaga oma Soome kodus, on Eesti saanud talle teiseks kodumaaks. Hannele räägib, kuidas ta on avastanud Eesti kultuuri ja samal ajal sügavamalt mõistnud oma soome identiteeti. Ta usub, et mõlemal riigil on palju üksteiselt õppida ja et kultuuridevaheline vahetus rikastab meid kõiki.

Minu nimi on Hannele Valkeeniemi ja ma olen soomlane. Tutvustan Soome kultuuri. Eesti on mu teine kodumaa ja ta on minu koduse soome kultuuri oluline osa. Kui olen Eestis, õpin tegelikult paremini tundma oma kultuuri ja soome-ugri sügavaid juuri ning mõistan, kuidas asjad on arenenud Eestis ja Soomes. See aitab mind iseennast paremini tundma õppida.

Intervjuu Hannele Valkeeniemiga:

 

Kuidas te Eestisse sattusite ja miks siia jäite?

Olen Eestis elanud peaaegu kümme aastat. Vahel olen viibinud ka Soomes. Ma olen ühe jalaga Soomes kinni, seega pole ma võib-olla tavaline sisserändaja. Pigem olen kahe kodumaaga inimene, kellel on alati olnud huvi Eesti vastu, juba noorest peale, kui Eesti oli Nõukogude Liidu osa ja Eestist ei räägitud. Kui mul avanes võimalus siia tööle tulla, haarasin sellest kinni.

 

Mis nägu on Eesti teie silmis?

Minu Eesti on mitmekihiline ja kontrastne, ühendades modernse tehnoloogia ja sügava pärimuse. See teeb Eesti minu jaoks väga huvitavaks ja meeldivaks kohaks.

 

Kuidas tundus eesti keele õppimine? Kas Soome keel aitas?

Soome keel aitas alguses. Siiski tuli ette raskusi, eriti seoses eri tähendusega sõnadega. See võttis aega ja vahel mõtlesin, et ma ei õpi seda keelt kunagi ära. Aga mingil hetkel tundsin, et ma siiski taipan.

 

Mis teid nüüd Eestis hoiab?

Nüüd töötan Soome Instituudi juhatajana. Minu töö seisneb Soome ja Eesti teineteisele lähemale toomises, kultuurivahetuse ja ühiste projektide edendamises. On paradoksaalne, et kuigi oleme naabrid, tunneme teineteist suhteliselt vähe.

 

Mis teile Eestis kõige rohkem meeldib?

Eesti on mu teine kodumaa. Mind huvitas, miks meile Soomes ei räägitud Eestist midagi, vaid ainult Nõukogude Liidust. Soovin paremini mõista soome-ugri juuri, kuidas asjad on arenenud Eestis ja Soomes. See aitab mul ka ennast paremini tundma õppida.

 

Mis on teid Eestis üllatanud?

Mind üllatab sageli, et see, mida arvame olevat sarnane, polegi alati sama, ja see, mis tundub erinev, polegi nii erinev. Näiteks regilaulud on meil samad, kuid sinatamine on rohkem Euroopa ja Saksa kultuuri mõjuga. Positiivselt üllatab ka ajaloo kohalolek Eestis, siin on palju erinevaid kihte.

 

Kas on midagi, mis Eestis tundub teile võõras?

Kui pead mujale kolima, pead kohanema. Siiani pole olnud midagi, mida ma poleks omaks võtnud. Samas hindan väga põhjamaist võrdsuse põhimõtet, mis Eestis on mõisakultuuri tõttu vähem levinud.

 

Mida võiks Soome kultuurist Eestis rakendada?

Soome ja Eesti on mõlemad väikesed ja ilma suurte loodusvaradeta. Oluline on haridus ja lugemisoskus, enese arendamine ja harimine.

 

Kuidas teie kohalolek Eestis rikastab kultuuri?

Loodan, et eestlased kasutavad võimalust uurida oma juuri Soome kaudu, sügavamalt tutvuda ajalooga. See on nagu kõverpeegel, mis aitab paremini aru saada ka iseendast.

 

Kas olete eestlastelt midagi omaks võtnud, mis nüüd soomlastele tundub ebatavaline?

Olen muutunud vähem pika perspektiivi planeerijaks. Soomlased planeerivad väga pikalt ette, kuid Eestis olen õppinud olema rahulikum ja mitte nii kaugele planeerima.

 

Milline on keskmine eestlane?

Keskmine eestlane on kiirem ja julgem riskima kui soomlane. Eestlased tegutsevad kohe ja parandavad vajadusel hiljem, samas kui soomlased planeerivad pikalt. Eestlased on ellujäämise maailmameistrid, mis on tingitud ajaloolistest väljakutsetest.

 

Eesti lemmiktoit ja muusika?

Lemmiktoit on kiluleib, mida Eestis pakutakse palju ja erinevatel puhkudel. Soomes on sarnane toit, aga mitte nii levinud. Lemmikmuusika hulka kuuluvad erinevad koorilaulud. Ootan väga võimalust osaleda laulupeol.

TYPA trüki- ja paberikunsti keskuse haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: TYPA MTÜ Kastani tn 48f, Tartu
  • Aeg: 15.10.2024 kell 17:30 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: “Silmapilk ja sõnajada”

Hõimukuu. Soome-ugri mustrimõistatus.
Kontakt: Ello Varjas e-post: typa@typa.ee või tel 56828117

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14539?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti Vabaõhumuuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Eesti Vabaõhumuuseum Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn
  • Aeg: 14.10.2024 kell 17:30 - 20:15
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Eestlaste eluolu pärisorjusest taasiseseisvumiseni“

Sisukirjeldus: Milline oli eestlaste argipäev 200 aastat tagasi ja milline on see täna? Millest tuntakse rõõmu, millesse usutakse, mida tehakse vabal ajal? Viiakse läbi ekskursioon. Arutletakse, kas tänane inimene saaks hakkama külaeluga 200 aastat tagasi.
Kontakt: Einike Sooväli tel 56754309 või e-kiri Einike.Soovali@evm.ee.

Lisainfo: Eesti Vabaõhumuuseumisse saab tulla bussidega 21 ja 21b. Bussid sõidavad välja Balti jaamast. Kesklinnas on peatused VIRU ja VABADUSE VÄLJAK. Bussist tuleb väljuda peatuses ROCCA AL MARE, mis asub kohe muuseumi värava juures. Inimesi oodatakse muuseumi Peakassa ees.
Muuseumist saab kesklinna ja Balti jaama tagasi sõita bussidega 41 ja 41b.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14520?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti Politseimuuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: SA Virumaa Muuseumi Eesti Politseimuuseum Tallinna 3, Rakvere
  • Aeg: 14.10.2024 kell 17:15 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Turvaliselt Eestis“

Sisukirjeldus: Tutvustatakse Eesti politsei toimimist ja seeläbi siinses ühiskonnas kehtivaid väärtuseid. Politseimuuseumi ekspositsioonis ja välialal toimuvate praktiliste ja interaktiivsete tegevuste abil omandavad osalejad lihtsamat sõnavara, mis on seotud siseturvalisusega ja liiklusega. Erinevate tegevuste kaudu õpitakse tundma politseitööd ja ohutu liiklemise põhitõdesid.
Kontakt: Sandra Suviste e-mail: sandra@svm.ee

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14470?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keelematk A2+ (Oru park)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Alutaguse Matkaklubi Lossipargi, Pühajõe küla, Toila vald, Ida-Viru maakond
  • Aeg: 24.08.2024 kell 10:00 - 18:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KEELEMATK ORU PARGIS
Oru park kuulub kahtlemata, oma mitmekesise maastiku, oskusliku kujunduse ja rikkaliku dendrofloora poolest, Eesti väljapaistvamate parkide hulka.
Park kätkeb endas nii erinevaid tahke – kaunis ja väga eriline maastik, kiirevooluline looklev Pühajõgi, väärikad männimetsad, rikkalikud segametsad. Sinna juurde inimkätega rajatud alleed, looklevad teed, koopad, grotid, paviljonid, basseinid, trepid ja tugimüürid.

KAVA:
Buss võtab rahva peale järgmistest peatustest:
Kell 10.15 Narva Peetri väljak
Kell 10.40 Sillamäe bussijaam
Kell 10.40 Jõhvi parkla Tartu põik (Jõhvi kesklinnas viadukti all).

11.00 Saabumine matka piirkonda
11.00-11.20 Sissejuhatus: tutvumine, päeva tutvustus, õppematerjalide (sh tugisõnade) jagamine ning selgitamine
12.00-13.40 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
13.40-14.10 Lõunapaus. NB! Söögi ja joogi võtavad osalejad ise kaasa.
14.10-15.50 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
15.50-16.15 Kokkuvõtete tegemine
Tagasisõit.

Kontaktisik: Ingrid Kuligina, tel. 5141692, e-post: ingrid@matkaklubi.ee

Keelematkad on suunatud alates A2+ keeletasemega klientidele. Iga keelematka juurde informatiivse teksti lõppu tuleb lisada ka rahastaja kohta info:
Keelematka rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14821?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti keele kursused Ukraina sõjapõgenikele

Kutsume ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud isikuid tasuta eesti keele kursustele, mis tuleb läbida riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames. Pakutavate tasemete A1, A2 ja B1 kursuste üksikasjad on esitatud järgnevas küsimuste ja vastuste vormis.

Sobivatele kursustele saate registreeruda kohanemisprogrammi portaalis: REGISTREERU

Täpsustavate küsimustega võib pöörduda Integratsiooni Sihtasutuse konsultantide poole e-posti aadressil info@settleinestonia.ee.

 

Üksikasjalikumalt eesti keele kursustest Ukraina sõjapõgenikele

 

Millised eesti keele kursused tuleb Ukraina sõjapõgenikel läbida?

Ukraina sõjapõgenikel tuleb läbida need eesti keele kursused, mida Integratsiooni Sihtasutus pakub riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames nii ajutise kaitse kui ka rahvusvahelise kaitse saanud isikutele. Kursused tagavad eesti keele oskuse nii algtasemel A1 kui ka järgmistel tasemetel A2 ja B1. Neid saab läbida tasuta veebis või suuremates linnades hommikul, pärastlõunal või õhtul.

Eesti keele õppimise eesmärk on teha Eestisse elama asumine võimalikult lihtsaks. Kursuste läbimine on seotud ka Eestis elamisloa saamisega.

  

Millistele kursustele saavad Ukraina sõjapõgenikud 2024. aastal registreeruda?

Seisuga 12. august  2024 saavad ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud isikud registreeruda eesti keele kursustele, mida saab läbida veebis või suuremates linnades alates käesoleva aasta augustist, septembrist või oktoobrist.

Ajutise kaitse saanud isikutele ette nähtud kursustel on umbes 1600  kohta: tasemel  A1 umbes 1000, tasemel  A2 umbes 200 ja tasemel  B1 umbes 400  kohta. Nendele kursustele tuleks registreeruda niipea kui võimalik, kuna registreerimine õpperühmadesse lõpeb kohtade täitumise korral ja sel aastal ei ole selliseid kursusi ette nähtud.

Praegu on rahvusvahelise kaitse saanud isikutele ette nähtud kursustel umbes 200 kohta: tasemel  A2 umbes 160 ja tasemel  B1 umbes 40  kohta. Sel sügisel lisandub neile umbes 1800 kohta algtaseme  A1 kursustel.

Sobivatele kursustele saab registreeruda kohanemisprogrammi portaalis: REGISTREERU. Portaali saab siseneda rakendustega Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaardiga. Pärast sisenemist saab oma isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke koolituskursusi, valida nende hulgast sobiv kursus ja registreeruda.

 

Millal ja kuidas saab pakutavaid keelekursusi läbida?

Seisuga 12. august  2024 saavad ajutise kaitse saanud isikud registreeruda eesti keele tasemete A1, A2 ja B1 kursustele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikud tasemete A2 ja B1 kursustele.

Kõik pakutavad kursused algavad käesoleva aasta augustis, septembris ja oktoobris. Need toimuvad veebis ja suuremates linnades hommikul, päeval või õhtul. Keelt õpetavad Integratsiooni Sihtasutuse riigihanke korras väljavalitud keelekoolide õpetajad.

Eesti keele kursus algajatele (tase  A1) kestab keskmiselt neli kuud, tasemel  A2 kuus kuud ja tasemel  B1 kaheksa kuud. Kursuste edukaks läbimiseks ja vastava tunnistuse saamiseks on vaja osaleda keeleõppes ja kursuste lõpus sooritada test.

Üksikasjalik teave (keeleõppe koht ja aeg, keeltekool jne) on leitav kohanemisprogrammi portaalis: SISENE. Selleks on vajalik Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaart. Pärast portaali sisenemist saab oma isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke koolituskursusi, valida nende hulgast sobiv kursus ja registreeruda.

 

Mida tuleb teha enne keelekursustele registreerumist?

Kõigepealt soovitame siseneda kohanemisprogrammi portaali ja tutvuda pakutavate kursustega ja nende läbimise võimalustega: SISENE. Selleks on vajalik Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaart. Pärast portaali sisenemist saab oma isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke koolituskursusi, valida nende hulgast sobiv kursus ja registreeruda.

Seejärel soovitame hoolikalt kaaluda, milline keelekursus teile sobib. Ühest küljest on vaja hinnata oma keeleoskust, et valida sobiva taseme kursus. Kohanemisprogrammi raames saab alustada taseme  A1 kursustel, jätkata tasemel  A2 ja lõpetada tasemel  B1. Teisest küljest tuleb hinnata, milline keeleõppe aeg ja koht sobib kõige paremini kokku igapäevaeluga. Näiteks kursuste veebis läbimiseks on vaja teatud päevadel keeleõppe jaoks ning keeleõppeseansside vahel ülesannete jaoks aega võtta, samuti võimalust kasutada programmi Zoom.

 

Kuidas registreeruda pakutavatele kursustele?

Nii ajutise kaitse saanud kui rahvusvahelise kaitse saanud isikud saavad registreeruda pakutavatele kursustele kohanemisprogrammi portaalis: REGISTREERU. Portaali sisenemiseks on vajalik Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaart. Pärast sisenemist saab oma isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke koolituskursusi, valida nende hulgast sobiv kursus ja registreeruda.

 

Mida teha, kui isikukontol pole pakutud ühtegi keeleõppekursust?

Kui huvi pakub algtaseme  A1 kursus, kuid isikukontol pole ühtegi sellist kursust välja pakutud, tuleb sellest teatada, kirjutades aadressile info@settleinestonia.ee.

Kui huvi pakuvad taseme A2 või B1 kursused, kuid isikukontol pole ühtegi sellist kursust välja pakutud, tuleb aadressile info@settleinestonia.ee saata eelmise eesti keele taseme (vastavalt taseme A1 või A1 ja A2) kursuste läbimise tunnistus.

Mõlemal juhul tuleb meeles pidada, et sobivate kursuste puudumine kontol võib olla tingitud ka sellest, et kursuste õpperühmad on juba täidetud. Seetõttu soovitame registreeruda sobivatele kursustele esimesel võimalusel.

Kohanemisprogrammi portaalis saab kontrollida oma andmeid ja registreeruda kursustele: SISENE. Selleks on vajalik Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaart. Pärast portaali sisenemist saab isikukontol näha oma andmeid, samuti võimalikke õppekursusi.

 

Kuidas kinnitatakse registreerimine keelekursustele?

Kui registreerumine õnnestus, kuvatakse kohanemisprogrammi portaali isikukontol vastav kinnitus. Nädal enne kursuste algust saadab õpetaja e-kirja kursuste teabega (kursuste aadress, keeleõppe link jne). Nimetatud e-kirja saamiseks tuleb registreerumisel õigesti sisestada oma e-posti aadress.

 

Kas pärast keelekursuste läbimist tuleb sooritada eksam?

Pärast kursuste läbimist ei ole keeleeksami sooritamine kohustuslik. Õppe lõpus viiakse läbi test, mis aitab hinnata, mida ja kui hästi on midagi omandatud. Lähtuvalt testi tulemustest ja õppes osalemisest väljastatakse kursuste läbimise tunnistus. Saadud tunnistust tuleb kasutada eesti keele oskuse taseme kinnitamiseks, sh elamisloa pikendamiseks.

 

Mida pakub Eesti riikliku kohanemisprogrammi raames sõjapõgenikele veel?

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on tasuta õppeprogramm, mida Eesti pakub vastsaabunud välismaalastele, et toetada kohanemist Eestis. Kohanemisprogramm koosneb mitmest kursusest, mille raames on võimalik omandada kohanemiseks vajalikud teadmised ja oskused: terviklik ülevaade elust Eestis, vastused küsimustele ja eesti keele oskus. Kursustel (õppemoodulid, kohustused jne) osalemise tingimused sõltuvad isiku õiguslikust seisundist Eestis: ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse saanud või tavalises korras saabunud isikud.

Ajutise kaitse saanud isikud peavad läbima

  • baasmooduli: põhiteave Eesti riigi ja ühiskonna kohta (kuni kaheksa akadeemilist tundi) ja
  • keeleõppemooduli: eesti keele kursused tasemel A1 (100 akadeemilist tundi), A2 (150 akadeemilist tundi) või B1 (250 akadeemilist tundi).

Rahvusvahelise kaitse saanud isikud peavad läbima

  • baasmooduli: põhiteave Eesti riigi ja ühiskonna kohta (kuni kaheksa või 32 akadeemilist tundi) ja
  • keeleõppemooduli: eesti keele kursused tasemel A1 (100 akadeemilist tundi), A2 (150 akadeemilist tundi) või B1 (250 akadeemilist tundi).

 

Kellega ja kuidas tuleb ühendust võtta küsimuste korral eesti keele õppe või riikliku kohanemisprogrammi teemal?

Üldteave riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia kohta on leitav Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/et/kohanemine. Ajakohane teave kursuste ja muude Eestis kohanemisega seotud aspektide kohta on leitav programmi Facebooki kontol: https://www.facebook.com/settleinestonia. Küsimused suunata Integratsiooni Sihtasutuse konsultantidele, kirjutades aadressile info@settleinestonia.ee.

ukraina

 

Arvamusfestivalil arutleti kultuuririkkuse üle

Tänavusel Arvamusfestivalil arutleti põhjalikult ka meie kultuuririkkuse üle. Debattidel osalenud oma ala tunnustatud asjatundjad jagasid mõtteid nii pagulusest, eestlaseks saamisest kui ka näiteks sellest, milliseid inimesi Eesti täna enam vajada võiks. Toome järgnevalt teieni mõned olulisemad teemad, mis erinevates aruteludes esile tõusid. 

Kas omavalitsused kardavad põgenikke?

Arutelus osalesid Agnes Sirg (SA Ukraina sõjapõgenike psühhosotsiaalse kriisiabi fond (USF) asutaja), Triin Varek (Rakvere linnapea), Triin Taal (Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskus, projektijuht ja jurist) ja Kerttu Mölder-Jevdokimov (Tallinna Südalinna kooli õppealajuhataja). Arutelu juhtisid Olga Sõtnik (ÜRO Pagulasamet) ja Sigrid Solnik (Pagulasabi). 

Arutelust jäi kõlama, et pagulaste arvu suurenemisega on tekkimas suurem rahulolematus kohalike elanike seas tekib kartus, et pagulaste arvelt vähenevad püsielanike toetused ja tõuseb üldine maksukoormus. Seda aitab leevendada parem kommunikatsioon. Omavalitsused peavad ühtlasi kohandama ka põgenikele oma teenuseid, mida seni on pakutud kohalikele. Lapsi aitab paremini sotsialiseeruda näiteks ühine huvitegevus jms. 

Milliseid inimesi Eesti vajab?

Arutelus osalesid Marju Lauristin (sotsiaalteadlane, emeriitprofessor), Ott Oja (Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tegevjuht), Jaak Nigul (Tarmeko juht) ja Liis Valdsalu (Bolt Estonia immigratsiooni ja relokatsiooni juht). Arutelu juhtis Liina Osila (Statistikaameti peadirektori asetäitja andmehalduse ja andmeteaduse alal).

Arutelust jäi kõlama, et Eesti vajab iga inimest, kes sünnib. Rahvastiku vananemine peaks olema positiivne indikaator, sest inimesed elavad kauem. Ometi aga pannakse see negatiivse kella külge. Statistikast tulevad ettekirjutused, kes on tööealine ja kes mitte. See ei ole looduse poolt määratud. Valmisolek muutusteks on tähtis, et kasutada ära oma Eesti tööjõudu ning tuua vastutustundlikult sisse võõrtööjõudu. 

Arutelu saab täismahus vaadata SIIT

Rahvus vaateaknal ja müügiletil

Arutelus osalesid Mare Mätas (Kihnu kultuuriaktivist), Aimar Ventsel (etnoloog), Elena Kirt (Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindaja), Aivar Ruukel (päranditurismi edendaja, Fenno-Ugria asutuse juhatuse liige), Silver Sild (Sillamäe muuseum). Debatti juhtis Fenno-Ugria asutuse direktor Barbi Pilvre.

Arutelust jäi kõlama, et rahvuslikud eripärad tuleb paratamatult ka kommertsiks pöörata kui soov on väikest kultuuri esile tõsta, muidu ei jääda silma. Oht on küll jääda kinni kujunenud klišeedesse, kuid sellega peab arvestama  alternatiiv on üldse mitte pildil olla. Kommerts ei ole halb, kui seda oskuslikult ja maitsekalt teha. Narva 2025. aasta soome-ugri kultuuripealinna staatus annab suurepärase võimaluse teadvustada, kui erinevad juured on meil esindatud Narvas ja üle Eesti.

Mis teeb eestimaalase eestlaseks?

Arutelus osalesid Aune Valk (identiteediuurija, Tartu Ülikooli õppeprorektor), Sergei Metlev (Postimehe venekeelsete väljaannete peatoimetaja), Leonardo Ortega (Work in Estonia Eesti Rahvusvahelise Maja juht), Jevgeni Timoštšuk (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Narva filiaali programmi koordinaator). Modereeris Pavel Ivanov (ajakirjanik).

Arutelust jäi kõlama, et eestikeelsus ei tähenda eestimeelsust ja vastupidi. Kui sõda Ukrainas algas, siis eestlane ei teinud vahet etnilisel venelasel ja poliitikal, kõik venekeelne oli halb. Meil on palju stereotüüpe, millest peame tahest tahtmata lähtuma. Aga meid ühendab Eesti ehk kodu, kus elab 216 rahvust  me peame igal sammul üksteisele lähemale liikuma. Igas ühiskonnas pead ära teenima selle, et sind võetakse tõsiselt, sind kuulatakse. 

Kas kultuuririkkus on Eestile kasulik?

Teemal debateerisid Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler) ja Marti Aavik (eraettevõtja, OÜ Argumentum juhatuse liige). Debatti juhtis Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus LuureJutuks tulid kultuuririkka ühiskonna tugevused ja väljakutsed, samuti rände juhtimine ja ka Eesti ühiskonna lõimevõime.

Kultuuririkkuse mälumängul kontrollisid kultuurihuvilise publiku teadmisi Eesti üks juhtivaid mälumängude korraldajaid Andres Kaarmann ja Raadio 4 ajakirjanik Julia Kornejeva. Kolm parimat said ka väärikalt auhinnatud! 

Kõiki pilte leiab SIIT (fotode autor on Aron Urb).

Sotsiaalmeedias saab ülevaadet lugeda ja jagada SELLE LINGI abil.

Keelematk A2+ (Kadrioru park)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Alutaguse Matkaklubi Kadrioru park
  • Aeg: 24.08.2024 kell 11:00 - 17:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KEELEMATK KADRIORU PARGIS

Keelematka jooksul käsitletavad teemad: park, puud, põõsad ja nende osad (oksad, lehed, tüvi, viljad jne) linnud, maastiku vormid (org, mägi, nõlv jne), rajatised (sillad, pingid, puhkekohad, lossiaed, paviljonid, hooned jne), kultuuripärand ja ajalugu.

KAVA
11.00 Kogunemine Katharinenthali kohviku juures, A. Weizenbergi 22, Tallinn
11.00-11.20 Sissejuhatus: tutvumine, päeva tutvustus, õppematerjalide (sh tugisõnade) jagamine ning selgitamine
12.00-13.40 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
13.40-14.10 Lõunapaus. NB! Söögi ja joogi võtavad osalejad ise kaasa.
14.10-15.50 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
15.50-16.15 Kokkuvõtete tegemine
Tagasisõit.

Kontaktisik: Margit Salmar, tel. 5149757, e-post: margit.salmar@gmail.com

Keelematka rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14820?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Курси естонської мови для українських переселенців

Запрошуємо одержувачів тимчасового та міжнародного захисту на безкоштовні курси естонської мови, які потрібно пройти в рамках державної програми адаптації Settle in Estonia. Детальна інформація про запропоновані курси на рівні A1, A2 та B1 викладена нижче у вигляді запитань та відповідей.

На відповідні вам курси можна зареєструватися на порталі програми адаптації: ЗАРЕЄСТРУВАТИСЯ

З уточнюючими питаннями можна звернутися до консультантів Фонду інтеграції електронною поштою info@settleinestonia.ee.

 

Докладніше про курси естонської мови для українських переселенців

 

Які курси естонської мови потрібно пройти українським переселенцям?

Українським переселенцям слід пройти курси естонської мови, які Фонд інтеграції пропонує в рамках державної програми адаптації Settle in Estonia як отримувачам тимчасового захисту, так і отримувачам міжнародного захисту. Курси забезпечують знання естонської як на початковому рівні A1, так і на наступних рівнях A2 і B1. Їх можна пройти безкоштовно, займаючись онлайн чи офлайн у великих містах вранці, вдень чи ввечері.

Вивчення естонської мови передбачено для того, щоб облаштуватись в Естонії було якомога легше. Також проходження курсів пов'язане з отриманням посвідки на проживання в Естонії.

 

На які курси можуть зареєструватись українські переселенці у 2024 році?

Станом на 12 серпня 2024 року отримувачі тимчасового та міжнародного захисту можуть зареєструватися на курси естонської мови, які можна пройти онлайн або офлайн у великих містах, починаючи з серпня, вересня чи жовтня цього року.

На курсах для одержувачів тимчасового захисту близько 1600 місць: на рівні A1 – близько 1000, на рівні A2 – близько 200, на рівні B1 – близько 400 місць. Реєструватися на ці курси слід за першої ж нагоди, оскільки реєстрація у навчальні групи закривається в міру їх заповнення, і цього року подібних курсів більше не передбачається.

Зараз на курсах для одержувачів міжнародного захисту близько 200 місць: на рівні A2 – близько 160 місць, на рівні B1 – близько 40 місць. Цієї осені до них додасться близько 1800 місць на курсах початкового рівня А1.

На відповідні курси можна зареєструватися на порталі програми адаптації: ЗАРЕЄСТРУВАТИСЯ. Зайти на портал можна за допомогою Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картки. Після цього на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

 

Коли та як можна пройти мовні курси, що пропонуються державною програмою адаптації Settle in Estonia?

Станом на 12 серпня 2024 року одержувачі тимчасового захисту можуть зареєструватися на курси естонської мови на рівні A1, A2 та B1, одержувачі міжнародного захисту – на рівні A2 та B1.

На всіх курсах, що пропонуються, заняття розпочинаються у серпні, вересні та жовтні цього року. Вони проводяться онлайн та офлайн у великих містах вранці, вдень чи ввечері. Мову навчають викладачі мовних шкіл, обрані Фондом інтеграції в порядку держзакупівлі.

Курс естонської мови для початківців (на рівень A1) триває в середньому 4 місяці, рівень A2 – 6 місяців, рівень B1 – 8 місяців. Для успішного проходження курсу, а також отримання відповідного свідоцтва необхідно постійно відвідувати заняття та після їх завершення пройти тест.

Детальна інформація (місце та час проведення занять, мовна школа тощо) доступна на порталі програми адаптації: ЗАЙТИ. Для цього знадобиться Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картка. Зайшовши на портал, на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

 

Що потрібно зробити перед реєстрацією на мовні курси?

В першу чергу радимо зайти на портал програми адаптації, щоб ознайомитися з курсами, що пропонуються та можливостями їх проходження: ЗАЙТИ. Для цього знадобиться Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картка. Зайшовши на портал, на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

Потім радимо ретельно продумати, який мовний курс вас влаштує. Для цього передусім необхідно оцінити свої знання мови, щоб вибрати курс відповідного рівня. Навчання в рамках програми адаптації можна розпочати на курсах рівня А1, продовжити на рівні А2 та завершити на рівні В1. Потім слід визначитися з часом і формою проведення занять, які найбільш сумісні з вашим повсякденним життям. Наприклад, для проходження курсу онлайн знадобиться час для занять у певні дні, а також можливість займатися за допомогою Zoom. Для проходження офлайн занять – їх наявність у місті, в якому ви проживаєте.

 

Як зареєструватись на курси, що пропонує програма адаптації?

Як отримувачі тимчасового захисту, так і отримувачі міжнародного захисту можуть зареєструватися на запропоновані курси на порталі програми адаптації: ЗАРЕЄСТРУВАТИСЯ. Зайти на портал можна за допомогою Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картки. Після цього на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

 

Що робити, якщо на власній сторінці не вказано жодного доступного курсу?

Якщо ви зацікавлені в курсах початкового рівня А1, але на особистій сторінці не вказано жодного такого курсу, слід повідомити про це, написавши за адресою info@settleinestonia.ee.

Якщо ви зацікавлені в курсах рівня А2 або В1, але на особистій сторінці не вказано жодного подібного курсу, слід надіслати за адресою info@settleinestonia.ee свідоцтво про проходження курсів естонської мови попереднього рівня (відповідно на рівні А1 або на рівні А1 та А2) .

В обох випадках слід враховувати, що відсутність відповідних курсів може бути пов'язана і з тим, що навчальні групи на курсах, що цікавлять, вже заповнені. Тому радимо реєструватися на курси, які вас влаштовують за першої ж можливості.

Перевірити свої дані, а також зареєструватися на курси можна на порталі програми адаптації: ЗАЙТИ. Для цього знадобиться Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картка. Зайшовши на портал, на особистій сторінці можна побачити свої дані та доступні навчальні курси.

 

Що засвідчує зарахування на мовний курс?

Якщо реєстрація пройшла успішно, відповідне підтвердження з'являється на персональній сторінці на порталі програми адаптації. За тиждень до початку курсу викладач надсилає імейл з інформацією про курс (адреса проведення, посилання для проведення занять тощо). Щоб отримати вказаний імейл, при реєстрації слід вказати адресу своєї електронної пошти.

 

Чи потрібно складати іспит після проходження мовного курсу?

Після проходження курсу складати мовний іспит не обов'язково. По завершенню занять проводиться тест, який допомагає оцінити, наскільки добре був засвоєний навчальний матеріал. Виходячи з результатів тесту та відвідування занять видається свідоцтво про проходження курсу. Отримане свідоцтво слід використовувати для підтвердження рівня знання естонської мови, зокрема при продовженні посвідки на проживання.

 

Що ще Естонія надає переселенцям у межах державної програми адаптації?

Програма адаптації Settle in Estonia – це безкоштовна освітня програма, яку Естонія пропонує пройти іноземцям, які нещодавно прибули до країни, щоб легше освоїтися в країні та швидше інтегруватися в естонське суспільство. Програма адаптації складається з кількох курсів, в рамках яких можна отримати необхідні для адаптації знання та навички: цілісне уявлення про спосіб життя в Естонії, відповіді на питання, що цікавлять, і знання естонської мови. Умови участі на курсах (навчальні модулі, зобов'язання тощо) залежать від правового статусу в Естонії: вами отримано тимчасовий захист, міжнародний захист або ви прибули у звичайному порядку.

Одержувачам тимчасового захисту слід пройти
• базовий модуль: основна інформація про естонську державу та суспільство (до 8 академічних годин);
• модуль мовного навчання: курси естонської мови на рівні A1 (100 академічних годин), A2 (150 академічних годин) або B1 (250 академічних годин).

Одержувачам міжнародного захисту слід пройти
• базовий модуль: основна інформація про естонську державу та суспільство (до 8 або 32 академічних годин);
• модуль мовного навчання: курси естонської мови на рівні A1 (100 академічних годин), A2 (150 академічних годин) або B1 (250 академічних годин).

 

З ким і як слід зв'язатися у разі питань щодо вивчення естонської мови або державної програми адаптації?

Загальна інформація про державну програму адаптації Settle in Estonia доступна на сайті Фонду інтеграції: www.integratsioon.ee/ru/kohanemine. Поточну інформацію про курси та інші аспекти адаптації в Естонії можна отримати в обліковому записі програми на Facebook: www.facebook.com/settleinestonia. З рештою питань слід звернутися до консультантів Фонду інтеграції, написавши на адресу info@settleinestonia.ee.
 

Курси естонської мови для українських переселенців

Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tartu Ülikooli muuseum Lossi 25, Tartu
  • Aeg: 12.10.2024 kell 11:15 - 13:30
  • Formaat: Haridusprogramm

Haridusprogramm: „Tee teadmisteni Eesti kultuurist ja pärandist rahvusvahelises rahvusülikoolis“ A2+

Sisututvustus: Tehakse ekskursioon Tartu Ülikooli muuseumis (Lossi 25, Tartu). Räägitakse hariduse tähtsusest. Esile tuuakse miks on haridus ja teadus olnud Eestis oluline ning kuidas kujundanud tänast Eesti ühiskonda ja väärtushinnanguid. Tutvustatakse minevikku, mis läbi elulähedaste näidete seotakse tänapäevaga. Osalejad saavad lahendada töölehti ja harjutada läbi erinevate ülesannete eesti keelt.

Lisainfo: Tiiu Kreegipuu, tiiu.kreegipuu@ut.ee, tel 52 96113

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14508?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus