Tallinn - Pärnu A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Etnoweb MTÜ G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrval
  • Aeg: 27.07.2024 kell 09:30 - 20:00
  • Formaat: Väljasõit

Pärnu on meie üks tuntumaid kuurortlinnu. Lisaks merele saab seal pilgu peale visata ka Eesti pikkuselt teisele jõele – Pärnu jõele, mis saavutab oma suurima laiuse just nimelt linnas, olles kohati üle 300 meetri laiune. Tule tutvu armsa suvepealinnaga!

Päevakavas toodud tegevuste käigus õpime ja harjutame eesti keelt ning kogume kultuurielamusi.
Kontaktisik on Liia Asanova: tel 5538663

-------
Õppereisi päevakava

Külastame Pärnu Keskraamatukogu, Pärnu muuseumi, Koidula Muuseumi, Pärnu vanalinna ja randa.

9.30 Väljasõit (Tallinnast aadressilt G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrvalt)
13.30 Lõunapaus
20.00 Tagasi Tallinnas G. Otsa tänava parkimispeatuses

-----
Õppereisid on suunatud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14503?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Suvised keelelaagrid

Eesti keele õppeks ja praktiseerimiseks korraldab Integratsiooni Sihtasutus sel suvel kuus ja 2025. aastal viis keelelaagrit, kus erinevatel keeletasemetel inimestele pakutakse mitmekülgseid võimalusi eesti keele praktiseerimiseks.

2024. aastal toimuvad laagrid Saaremaal, Mändjala külas Saare hotellis järgmistel aegadel:

  • I ja II laager 14. -20. juuli, keeletasemetele B1-B2
  • III ja IV laager 17.-23. august, keeletasemetele A1-A2
  • V ja VI laager 2.-8. september, keeletasemele A1-A2

 

Ühes laagri vahetuses on 20 inimest. Laagrites saavad osaleda inimesed, kes on oma senised õpingud edukalt lõpetanud ning avaldanud kindlat soovi järgmisel keeletasemel õpingute jätkamiseks. Osaleda saavad täiskasvanud alates 18. eluaastast, kellel on olemas Eesti isikukood ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Osavõtt laagritest on tasuta.

Osalejatele on korraldatud transport Harjumaalt ja Ida-Virumaalt laagrisse ja tagasi ning laagri ajal toimuvatele ekskursioonidele jt väljasõitudele. Bussid väljuvad Tallinnast. Narvast, mujalt Ida-Virumaalt ja Harjumaalt tulevad osalejad Tallinna rongi või bussiga. Piletid saadetakse osalejatele e-postile.

Enne laagrite toimumist korraldatakse osalejatele videokohtumine laagri kava, kodukorra, meeskonna, transpordi, toitlustuse jne tutvustamiseks.

Laagrite sisu on inspireeritud üleriigilisest teema-aastast „Eesti kultuuririkkus“ ja tutvustavad  eesti rahvakultuuri ajalugu ja  pärimuse erinevaid valdkondi. Laagrite läbiviimisel rakendatakse  keelekümblusmetoodikat, aktiivõppemeetodeid ja laagrid on ülesehitatud kommunikatiivsele keeleõppele, suhtlussituatsioonidele ja kaasahaaravatele keele praktiseerimise tegevustele. Laagrite peamised õppe-eesmärgid on: a) keeleoskuse arendamine b) eesti keeles suhtlemisjulguse tõstmine c) uute sõnade ja väljendite õppimine d) kirjutamisoskuse arendamine e) kuulamisoskuse arendamine d) eesti ajaloo, geograafia ja kultuuri tundmaõppimine.

Laagrid viib läbi Kiri-Mari Kirjastus OÜ.

Laagrid viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ toetava alategevuse 3.4.4.5 „Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele kasutamist toetavad tegevused“ raames.

 

 

Uwanma: äge tiktokker, kes levitab positiivsust ja populariseerib eesti keelt

Tiktokker Uwanma Odefa saabus Tallinnasse COVID-19 pandeemia kõrghetkel 2021. aasta septembris. Ta õppis kiiresti, et juhuslike inimeste tervitamine tänaval ei ole eestlaste seas levinud ja et eestlased armastavad suhelda ekraani taga olles.

Kes sa oled ja kuidas sa Eestisse sattusid?

Olen pärit Nigeeriast. Mulle meeldib reisida. Reisin igal aastal, mõnikord isegi kaks korda aastas. Mõnikord sõidan Euroopasse, kui talvel on külm. Nigeeria on minu jaoks liiga kuum. Reisimine on minu arvates parim viis õppida.

Teadsin alati, et ühel hetkel tahan elada ja töötada mõnes teises riigis, eelistatult Euroopas. Siis tuli COVID-19 ja tundus, et maailmalõpp on lähedal. Mõtlesin, et mul on ju selline ilus unistus ja ma ei ole astunud ühtegi sammu selle teostamiseks. Hakkasin siis tegutsema ja tõsiselt otsima riiki, kuhu minna.

Ma ei tahtnud minna riiki, mis oleks liiga kärarikas, ülipopulaarne turistide seas või trügiks liigselt maailmapoliitikasse, ei tahtnud kogu seda draamat. Ma tahtsin minna riiki, millel oleksid minu jaoks tähtsad väärtused. Väikesesse riiki. (Nigeerias elab vähemalt 222 miljonit inimest.) Riiki, kus räägitaks veidi inglise keelt.

Üks mu sõber oli Eestisse kolimas. Mõtlesin, et lahe idee. Kogu see digitaalne värk. Ei ole ka liiga rahvarohke. Ma ei olnud kunagi Eestis käinud, ehkki olin Euroopat külastanud. Ma ei olnud Eestist isegi midagi kuulnud. Olin kuulnud Sloveeniast, Slovakkiast, Horvaatiast ... aga mitte Eestist.

Uurisin natuke selle riigi kohta ja otsustasin, et sinna ma lähen. Nõnda hakkasingi tööd otsima. Samuti tahtsin minna tagasi ülikooli ja astuda magistriõppesse. Tahtsin minna Estonian Business Schooli, kuid see plaan ei õnnestunud. Läksin hoopis Mainori ettevõtluskõrgkooli. Paljud õpetajad seal on oma ala eksperdid. Nad õpetavad praktiliste näidete alusel. Nii ma kandideerisingi, sain pakkumise ja pakkisin asjad kokku. Saabusin Eestisse 2021. aasta septembris.

Miks otsustasid eesti keelt õppida?

Tahtsin õppida eesti keelt, et saaksin kohalike inimestega rääkida ja sõpru leida. Meil olid ülikoolis kohustuslikud eesti keele tunnid. Meil oli kõige lahedam õpetaja, kes oli väga kannatlik. See tegi tunni minu jaoks huvitavaks ja mul tekkis õppimise vastu huvi.

Hakkasin eesti keelt õppima ülikoolis 2022. aastal. Siis ei olnud ma Settle in Estonia keeleprogrammiga veel tuttav.

Tegin TikToki otseülekandeid ja videoid. Avastasin, et eestlased on ekraani taga suheldes sõbralikud. Inimesed hakkasid mind poes ja tänaval tervitama.

Siis said mu A1-taseme tunnid läbi. Üritasin 2023. aasta suvel leida A2-taseme tunde. Hakkasin Settle in Estonia Facebooki lehte jälgima. Ma ei leidnud mulle sobivaid tunde. Minu õppeviisa (DRP) oli aegunud. Hakkasin tööd otsima. Samuti võtsin ühendust Settle in Estonia programmiga ja nad ütlesid, et ma neile A1-taseme keeleõppetõendi saadaksin. Nad ütlesid, et ma ei saa õppida, kui mul õppeviisat ei ole. Seega pidin maksma eratundide eest, mis olid üsna kallid. 2023. aasta novembris leidsin töö. Veebruaris sain vajaliku tõendi ja läksin tagasi Settle in Estonia jutule.

Oleksin eelistanud tunde klassis, kuid nüüd võtan A2-taseme keeletunde internetis. Esimene õpetaja seadis lati väga kõrgele.

Mis sulle Eesti juures meeldib?

Avalikud teenused on väga lihtsasti kättesaadavad ja kiired.

Meil oli ülikoolis õppejõud, kes küsis: „Mida te siin teete? Siin on külm ja pime.“ Vastasin, et jah, kuid elus on ka teisi asju peale ilma. Meiesugused inimesed on nautinud päikesepaistet rohkem kui 30 aastat, iga aasta jaanuarist detsembrini. See muutub igavaks.

Mõnikord on Eestis aga väga vihmane ilm ja päike ei näita end kuude kaupa. Sellisel juhul tuleb kaasa võtta omaenda päikesepaiste või mida iganes, mis sind aitab ja motiveerib!

Mäletan, kuidas õppejõud ütles meile, et eestlased ei suhtle võõrastega. Asi pole isiklik või selles, et me oleme välismaalased. Eestlastele lihtsalt meeldib distantsi hoida ja nad ei soojene suheldes üles enne, kui tunnevad lähedust. Tajun, et see muudab suhtluse autentsemaks, sest kui eestlased peavad sind sõbraks, tähendab see, et oled tõeline sõber.

Kuidas oled Eestis kohanenud? Kas kohalikud on sind hästi vastu võtnud?

Mulle on tehtud mõnikord rassistlikke märkusi Eestis, kuid ma ei lase end sellistest asjadest liigselt mõjutada. Arvan, et esimene ja ainus kord, kui keegi on mind N-sõnaga kutsunud, oli siin ... Appi, ja need olid kõigest lapsed! See tegi mind väga kurvaks, sest nad ei mõistnud oma sõnade mõju või tagajärgi.

TikTokis öeldi mulle, et peaksin 12-aastaste poistega ettevaatlik olema. Kõndisin parajasti ühes kaubanduskeskuses siseparkla poole ja poisid seisid seal üpris vaikselt. Siis läksid nad minust mööda ja üks neist ütles tere, millele järgnes rassistlik solvang. Seda sõna kuuleb muusikas ja televisioonis, inimesed on mind TikTokis nii kutsunud, aga kõik see toimub internetis, nii et see pole oluline. See on teistmoodi, justkui anonüümne. Aga nüüd ütlesid lapsed seda mulle näkku ... Ma pöörasin ümber ja küsisin: „Mida te ütlesite?“. Üks neist ütles: „Mina ei öelnud seda, see oli tema!“ Siis poisid taganesid ja ma ei tundnud end ohustatuna. Need lapsed vajavad kedagi, kes ütleks neile, et nii ei ole ilus.

Igatahes, mõned inimesed ütlevad, et aafriklased tulevad ja võtavad nende töökohad ära. Nad tulevad toetustest elama. See on huvitav, sest ma ei tea ühtegi tumedanahalist inimest, isegi kedagi Indiast või Pakistanist, kes toetustest elaks. Kui olin töötu, ei taotlenud ma toetust. Meid on kasvatatud töötama ja me ei taha kellestki sõltuda. Samuti kardavad paljud välismaalased, et kui nad saavad riigilt toetust, mõjutab see nende võimalust siia elama jääda. See ei pruugi nii olla, kuid see paneb meid uskuma, et kui me hiljem alalist elamisluba taotleme, kontrollitakse toetuste küsimust. Ma arvan, et kui inimene ei ole siin pikka aega elanud, on Eestis üsna raske toetusi saada, sest kui näiteks töötuskindlustushüvitist küsida, peab suutma näidata, et oled vähemalt viimase 12 kuu jooksul kogu aeg töötanud. See ei ole üldse nii, et täna tulen siia ja homme hakkan toetusi saama. Ma arvan, et ka mõned poliitikud kasutavad seda ära odava populaarsuse kogumiseks nende inimeste hulgas, kes ei ole asjaga väga kursis.

Kas sul on soovitusi uutele tulijatele?

Mul on üks eestlasest sõber ja ta ütles, et lapsed on parimad kaaslased uue keele õppimiseks. Sõber soovitas mul tema lastega aega veeta. Lapsed ei räägi inglise keelt ja nii meil olidki mängupäevad nelja- ja kuueaastasega, mis olid väga lõbusad. Mudilased õpetasid mulle eesti keelt. See on väga tark soovitus, sest lapsed ei väljenda end keeruliste sõnade abil. Arvan, et nad räägivad eesti keelt umbes A1-tasemel. Nad on ka väga kannatlikud ja seletavad midagi kakskümmend korda, kui vaja.

Soovitan kõigile välismaalastele, et tulge Eestisse eelarvamusteta. Otsustage, et saate hakkama! Keskenduge positiivsele. Levitage positiivsust.

Uwanma Odefa

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tartu Ülikooli muuseum Uppsala 8, Tartu
  • Aeg: 18.09.2024 kell 17:30 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Tee teadmisteni Eesti kultuurist ja pärandist rahvusvahelises rahvusülikoolis“ A2+

Sisututvustus: Haridusprogramm toimub Tartu ajaloolises, 1810. aastal ehitatud tähetornis. Programmis tutvume ajalooliste teleskoopide ja näitustega, saame osa planetaariumietendustest ja hea ilma korral vaatame läbi spetsiaalse teleskoobi Päikest. Lisaks ekskursioonile saab lahendada mängulisi ülesandeid.

Ekskursioon Tartu tähetorni näitustel ja ruumides, sealhulgas planetaariumis.
Tartu ajalugu, sümbolid ja maamärgid (toomkirik, ülikooli peahoone, tähetorn).

Lisainfo: tiiu.kreegipuu@ut.ee, tel 52 96113

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiga tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14507?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Riigihange: „Rahvusvahelise kaitse (täiendav kaitse) saajatele suunatud kohanemisprogrammi ühepäevaste teemamoodulite koolituste tellimine ” (viitenumber 281884)

Riigihanke eesmärk on leida koostööpartner, kes vastab riigihankes seatud kriteeriumidele ja viib läbi kohanemisprogrammi ühepäevaseid teemamoodulite koolitusi rahvusvahelise kaitse saajatele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel ja korras. Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse saajate teemamoodulite koolitustel käsitletavad teemad (kohustuslikud ja vabatahtlikud teemad), saavutatud üldpädevusnõuded ja koolituste mahud on välja toodud kohanemisprogrammi määruse lisas 7 (Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa lühimoodul):

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/4002/KUM_19012024_m7lisa7.pdf#.

Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepinguga määratletud koolitustegevused peavad olema teostatud alates hankelepingu sõlmimisest kuni november 2025 või kuni hankelepingu rahalise kogumahu täitumiseni sõltuvalt sellest kumb tingimus saabub varem.

Rahastamisallikas:

Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud riigieelarvelised vahendid.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7553424/general-info

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 01.augustil 2024 kell 14.00.

TYPA trüki- ja paberikunsti keskuse haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: TYPA MTÜ Kastani tn 48f, Tartu
  • Aeg: 24.09.2024 kell 17:30 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: “Silmapilk ja sõnajada”

Eesti raamat 500. Eesti raamat läbi ajaloo ja raamatu köitmine.
Kontakt: Ello Varjas e-post: typa@typa.ee või tel 56828117

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14537?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti Vabaõhumuuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Eesti Vabaõhumuuseum Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn
  • Aeg: 16.09.2024 kell 17:30 - 20:15
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Eestlaste eluolu pärisorjusest taasiseseisvumiseni“

Sisukirjeldus: Milline oli eestlaste argipäev 200 aastat tagasi ja milline on see täna? Millest tuntakse rõõmu, millesse usutakse, mida tehakse vabal ajal? Viiakse läbi ekskursioon. Arutletakse, kas tänane inimene saaks hakkama külaeluga 200 aastat tagasi.
Kontakt: Einike Sooväli tel 56754309 või e-kiri Einike.Soovali@evm.ee.

Lisainfo: Eesti Vabaõhumuuseumisse saab tulla bussidega 21 ja 21b. Bussid sõidavad välja Balti jaamast. Kesklinnas on peatused VIRU ja VABADUSE VÄLJAK. Bussist tuleb väljuda peatuses ROCCA AL MARE, mis asub kohe muuseumi värava juures. Inimesi oodatakse muuseumi Peakassa ees.
Muuseumist saab kesklinna ja Balti jaama tagasi sõita bussidega 41 ja 41b.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14517?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keelesõber Darja: „Kõige tähtsam on saada üle häbelikkusest ja hirmust eesti keele rääkimise ees!“

Meie Keelesõbra programmis osalenud MTÜ juhatuse liige Darja Rovba ja tema mentor, kommunikatsiooniekspert Maria Leis, jagasid meiega oma muljeid kevadel toimunud koostööst.

Mille poolest oli programmis osalemine kasulik? Mis innustas kaasa tegema?

Darja: Minu arvates on kõige tõhusam viis mis tahes keele õppimiseks ennekõike suuline keelepraktika. Seda mulle see programm ka pakkus. Me kõik õppisime koolis grammatikat, sõnade õiget kasutamist ja lauseehitust. See on kahtlemata oluline, kuid ma arvan, et alustama peaks natuke teisest kohast. Mäletan, et kui ma kunagi Šotimaale kolisin ja seal viis aastat veetsin, märkisid emakeelekõnelejad sageli, et ma räägin nii korrektselt. Alguses tundus see üllatav, aga siis sain aru, et igapäevaelus selliseid grammatiliselt täiuslikke vorme ei kasutata ja seetõttu paistan suheldes välja nagu „äsja saabunud tüdruk“. Seega on minu arvates efektiivsem alustada keeleõpet just lihtsast kõnekeelest ja kui see baastase on omandatud, alustada grammatikaga. Kõige tähtsam on saada üle häbelikkusest ja hirmust rääkimise ees. Pole vahet, kui palju vigu sa teed. Mida sagedamini keelt kuulata ja kasutada, seda kiiremini areneb keeletaju ning inimene hakkab intuitiivselt valima õigeid sõnu ja konstruktsioone. Minu jaoks oli kõige olulisem selline suhtluse formaat, kus saan eesti keelt emakeelena kõneleva inimesega elavalt suhelda. Ma tunnen, et olen muutunud eesti keele kasutamisel julgemaks ning sõnade valikul ja eneseväljenduses kasutan inglise keelt vähem.

Darja Rovba

Keelesõber: Darja Rovba 

Maria: Ma olen Eesti riigi patrioot ja pole midagi ilusamat, kui anda natukene oma ajast selleks, et kasvõi üks inimene Eestis räägiks meie riigikeelt veelgi paremini. Programmis kaasa tegemiseks innustas mind mitu olulist asja. Esiteks seostub keel mulle riigi ja iseenda identiteediga, keel on osa minust, pean seda väga oluliseks ja austan seda. Samuti usun, et keel on üks osa minust, mille abil ma ennast väljendan. Seega ma proovin ka ise korrektselt kirjutada ja rääkida, võõrkeelseid väljendeid vältida ning ka oma töös korrektset eesti keelt kasutada. Teiseks on minu jaoks oluline, et ka teised inimesed minu ümber ilusat eesti keelt räägiksid. Vahet pole, mis rahvusest inimesega on tegemist. Kolmandaks oli minu jaoks oluline, et ma sain selle programmi kaudu anda oma panuse laiemalt eesti keele säilimisse. Eesti keelt oskab 2022. aasta rahvaloenduse andmetel 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%. Ma väga loodan, et minu panus kasvatas just seda emakeele osa.

Maria Leis

Mentor: Maria Leis

Mis kõige rohkem meeldis ja mis osutus suurimaks katsumuseks?

Darja: Mulle meeldis programmi formaat ja paindlikkus. Maria ja mina võisime valida endale sobiva aja, vajaduse korral kohtumisi ümber planeerida, kohtuda kas neti teel või kohvikus (viimane variant ei ole veel õnnestunud, aga see on endiselt üks võimalus!). Mul on mentoriga väga vedanud, sest iga vestlus kujunes erinevaks, huvitavaks. Me arutasime erinevaid filosoofilisi ja eksistentsiaalseid teemasid, mis olid meie jaoks sel hetkel olulised ja panid meid mõtlema. Või siis vahetasime lihtsalt muljeid möödunud nädalast. Maria on suurepärane vestluskaaslane. Ma ei oskagi tegelikult ühtegi katsumust nimetada. Ma ei tundnud vestlustes mingit pinget; vastupidi, tundsin huvi, olin tänulik ja inspireeritud.

Maria: Positiivne oli see, et juba esimesel vestlusel sain aru, et tegemist on nö minu inimesega. Meil on Darjaga palju ühiseid huvisid, ta mõistab nalja, tal on väga lai sõnavara ja ta kasutab enda väljendamiseks hästi huvitavaid lausekonstruktsioone. Ma saan temaga kõigest rääkida. Ka on ta minu maailmapilti mitmel moel avardanud – oleme rääkinud rahvustevahelistest suhetest, muukeelsete elust Eestis jne. Mulle leiti programmis tõesti väga tore ja väga meeldiv keeleõppija. Keerukaid olukordi pole meil minu meelest olnud. Esimene vestlus oli võib-olla selline, kus me mõlemad otsisime teemasid, millest rääkida, ja nö kompasime teineteist.

Kui tihti ja mil moel vestlusi pidasite?

Darja: Vestlused toimusid meil enamasti kord nädalas. Oli ka erandeid, kus mõni tund jäi ära, kuid selle me tegime võimalusel järele. Olen Mariale väga tänulik tema avatuse, paindlikkuse, aja, valmisoleku ja soovi eest jätkata vestlusi ka pärast ametlikku tähtaja lõppu. Võib julgesti öelda, et need vestlused on juba saanud osaks minu iganädalasest ajakavast.

Miks võiksid programmis osaleda ka teised keeleõppijad?

Darja: Programmis tasub osaleda, kuna see on hea kogemus ja võimalus oma oskusi täiendada ja väärtusi leida. Kui vaadata sügavamalt, siis see programm ei tähenda ainult eesti keele praktiseerimist, vaid ka kultuurivahetust, üksteisemõistmist, piiride nihutamist (kui neid on), nii sisemiselt kui ka väliselt. Me elame paljuski konventsioonide maailmas (looduses ei ole riigipiire, rebasel ei ole vaja ID-kaarti, et Läti piiri ületada, vihma sajab võrdselt nii inseneri, ärimehe kui ka pirukamüüja peale), ja mul on hea meel, et sellised programmid nagu Keelesõbra programm aitavad meil konventsioonidest välja tulla ja meie ühiskonda üksteisele lähemale tuua.

Miks tasub programmis mentorina osaleda ka teistel eesti keele rääkijatel?

Maria: Programmis mentorina osalemiseks on minu meelest mitu põhjust. Esiteks, kui hästi läheb, võid sa tuttavaks saada väga toreda inimesega, ja kui veelgi paremini läheb, võid sa saada omale uue sõbra, keda on 40. aastates inimesel juba päris keeruline leida. :) Teiseks võimaldab see programm rikastada ühiskonda väga väikese omapoolse panusega – andes oma vabast ajast nädalas vaid ühe tunni. Kolmandaks on minu puhul ikkagi see eesti keele aspekt. Ma saan selle programmi kaudu eesti keelt veelgi rohkem kõlama panna, innustades oma keelesõpra eesti keelt rääkima. Viimane ning kõige olulisem on see, et ma päriselt ka saan inimest aidata, minu tegevuse tulemus on kõrvaga kuulda ja silmaga näha – minu keelesõber on muutunud kohtumine kohtumise järel eesti keelt rääkides palju enesekindlamaks ja tema sõnavara palju sisukamaks. See on hästi oluline ja annab väga-väga hea tunde. Kindlasti on meie hulgas palju sotsiaalselt tundliku närviga inimesi, kellele selline algatus, ühiskonnale tagasi anda, tooks rõõmu südamesse.

Kas ja kuidas omavahelisi vestlusi jätkate ning kas kavatsete uuel hooajal programmis osaleda?

Darja: Jah, mina tahan kindlasti ka uuel hooajal programmis osaleda! Jagasin uudist selle kohta ka oma sõpradega ja ka nemad on huvitatud.

Maria: Mina läksin programmi kõrgete ootustega ja isegi uudishimuga. Hooaeg meil läbi ei ole, sest me jätkame iganädalasi kohtumisi. Kindlasti osalen programmis ka uuel hooajal.

 

KEELESÕBRA PROGRAMM

Programmi tutvustuse ja selles osalemise tingimusi leiate siit: https://integratsioon.ee/keelesober.

 

Projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“ raames.

Riigihange: „Eesti keele A1-tasemel õpe rahvusvahelise kaitse (täiendav kaitse) saajatele” (viitenumber 282176)

Riigihanke eesmärk on leida kuni 6 koostööpartnerit, kes korraldab rahvusvahelise kaitse (täiendav kaitse) saajatele eesti keele A1-tasemel keeleõppe kursusi vastavalt riigihanke eseme tehnilisele kirjeldusele, arvestades valitud riigihanke osa kirjeldust (vt AD lisa 1 punkti 1.2 ja punkti 1.3).

NB! Hankelepingu täitmise perioodil peab pakkujal olema kehtiv, asjakohane majandushaldusasutuse (Haridus- ja Teadusministeerium) välja antud tegevusluba, mis annab õiguse eesti keele koolitusi läbi viia vähemalt eesti keele A2–tasemel.

Rahastamisallikas:

Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud riigieelarvelised vahendid.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7584564/general-info

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 06.augustil 2024 kell 14.00.

Kutsume püsielanikke ja tagasipöördujaid registreeruma eesti keele kursustele   

Tänavu augustist novembrini saavad alustada või jätkata eesti keele õpinguid tasuta kursustel 1408 Eesti püsielanikku ja tagasipöördujat. Huvilised saavad ennast keelekursustele registreerida meie sihtasutuse iseteeninduses alates 15. juulist.  

Kursustel osalejad saavad õppida eesti keelt nii alg- kui ka kesktasemel ehk tasemetel A1, A2, B1.1 ja B1.2. Õppetöö algab selle aasta augustis ja lõpeb novembris. Tundides on võimalik osaleda üle veebi või kohapeal Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Lüganuse vallas.   

Eesti keele õppest huvitatud saavad valida sobiva kursuse keeleoskuse taseme, tundide toimumiskoha ja ajakava järgi. Valitud kursustele saavad huvilised registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe iseteeninduses alates 15. juulist.  

Registreerumine kursustele on avatud kuni õppegrupi täitumiseni ja lõpeb päev enne kursuse algust. Täpsustavatele küsimustele vastavad Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad: e-post info@integratsiooniinfo.ee, tasuta telefon 800 9999.  

Algavatel kursustel saavad osaleda 1408 püsielanikku ja tagasipöördujat. Vastava 76 kursuse läbiviimist korraldab Integratsiooni Sihtasutus. Keeleõpet viivad läbi riigihanke korras valitud koolituskeskuse Algus OÜ, Multilingua Keelekeskus OÜ, Kersti Võlu koolituskeskus OÜ ja Sihtasutus Tartu Rahvaülikooli õpetajad.    

Kursused on mõeldud Eesti püsielanikust ja tagasipöördujast keeleõppijaile. Uussisserändajatele pakub Integratsiooni Sihtasutus keeleõppevõimalusi kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames. Kõigi keeleõppevõimaluste kohta leiab teavet sihtasutuse veebilehelt ja Facebooki kontolt.   

TÄIENDAVALT: 

  • Kursused toimuvad tasemetel A1, A2, B1.1 ja B1.2 Tallinnas, tasemetel A2, B1.1 ja B1.2 Tartus, tasemetel B1.1 ja B1.2 Sillamäel, tasemel B1.2 Jõhvis, tasemetel A2, B1.1 ja B1.2 Kohtla-Järvel, tasemel B1.1 Lüganuse vallas, tasemetel A1, A2 ja B1.1 Narvas ning tasemetel A1, A2, B1.1 ja B1.2 veebis

  • Intervjuu keeleõppe valdkonnajuhi Jana Tondiga täpse infoga eesti keele kursustest, mida Integratsiooni Sihtasutus pakub: link.  

eesti keel